• Kliimamuutusest põhjustatud sisseränne võib Tallinna kasvatada miljonilinnaks
  • Linlastele tulusaks majandusharuks võib kujuneda roheline kodanikuenergeetika
  • Eesti keelel on jõudu püsida mitmerahvuselise elanikkonna ühise suhtluskeelena

Marek Strandberg

FOTO: Erakogu

Kuidas Tallinnast võiks aastaks 2070 saada miljonilinn ja kus siis need miljon tallinlast elaks, mis keeles räägiks ja kuidas igapäevast leiba teeniks, arutleb Marek Strandberg.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Inimesteta ei saa tulevikus kindlasti hakkama. On neid, kes ütlevad, et maailmas on inimesi liiga palju ja sellest tulenevad liigtarbimine ja keskkonnahädad. Saab ka teistmoodi öelda: mida rohkem on inimesi, seda rohkem on ajusid ja arukas on need ajud lahenduste jaoks kasutusele võtta.

Mida tähendab poolsajandiga miljonilinnaks kasvamine? On see üldse võimalik? Jah, on! Ja see polegi väga keeruline ülesanne. Kui Tallinn kõvasti pingutaks, võib linn vaid siserände arvelt kasvatada elanikkonna 600 000 – 650 000 inimeseni juba aastateks 2045–2050. Ajalugu teab palju kiiremini kasvanud linnu.

Et olla aastaks 2070 miljonilinn, peaks Tallinna igas tunnis lisanduma kaks elanikku. Maailmas kasvavad praegu sama kiiresti Shanghai ja Dehli. Aasias on aga linnu, kuhu lisandub igas tunnis 15–20 inimest.