Välismääraja ⟩ Segadus Saksamaal paneb löögi alla ELi eesistumise

Eelmisel nädalal Saksamaa kantslerikohale kandideerimisest loobunud Annegret Kramp-Karrenbauer on segadusse viinud kogu Saksa sisepoliitika. Kristlike Demokraatide partei CDU peab jälle hakkama valima uut juhti, kellest võiks saada Angela Merkeli mantlipärija. Millist mõju avaldas Kramp-Karrenbaueri samm Euroopa Liidu ja Saksamaa suhetele, arutasid Kuku raadio saates «Välismääraja» Delfi-EPLi ajakirjanik Kadri Veermäe, etnoloog Aimar Ventsel ja Erkki Bahovski.

Kadri Veermäe tõi välja, et Saksamaad ootab ees Euroopa Liidu eesistujamaa kohustus. Saksamaa peaks Horvaatialt teatepulga üle võtma selle aasta juulis. «Juba käivad jutud, et võib-olla nad ei saagi alustada eesistumist. Võib-olla peab seda edasi lükkama, sest sisepoliitilised probleemid võiks enne ära lahendada.»

«Euroopa Liidu sees Saksamaa segane olukord tekitab probleeme küll. Eriti tekitab see probleeme (Prantsusmaa presidendile Emmanuel) Macronile, kes on seda väljendanud korduvalt. Viimati eile (üleeile – toim) Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Macron, et Saksamaa veab oma jalgu järele,» kirjeldas Veermäe. Macron tahab hakata ellu viima Euroopa Liidu reformikava, kuid näeb, et Saksamaa puhul on oluline partner selleks puudu. 

Veermäe hinnangul võib kantslerikohale kandideerimisest loobunud Annegret Kramp-Karrenbaueri asemel CDU-le uue juhi valimise protsess pikale venida, sest valida tuleb siiski parim võimalik kandidaat. Samas tunnevad Saksa poliitikud ja Kramp-Karrenbauer tugevat vastutust, et mingeid otsuseid Euroopa Liiduga seoses tuleb hakata vastu võtma.  

Annegret Kramp-Karrenbauer on lubanud, et ta teeb kõik, et leida endale asemik, tõi välja saatejuht Erkki Bahovski. Bahovski sõnul tuleb enne eesistumist veel suur lööma küsimuses, kui palju keegi saab Euroopa Liidust raha. Ehk siis pannakse paika järgmine Euroopa Liidu finantsperspektiiv, milles Saksamaa on põhipanustaja. 

«Kui seal ei tule selget otsust või neil pole selget mandaati otsustada, mida Euroopa rahaga teha ja kui palju seda kuhugi suunata, kas Euroopa Liidul peaks olema rohkem oma vahendeid, et rahastada teatud projekte – kui see nüüd kõik seisma jääb, siis oleks olukord päris paha,» ütles Bahovski.

Etnoloog Aimar Ventsel kirjeldas, et Saksa võimusüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt. Esimesel kohal on liidukantsler. Presidendi nähtavus on nüüd hakanud Frank-Walter Steinmeieriga tõusma, pärast seda, kui 1990. aastatel paljud sakslased isegi ei teadnud, et nende riigil on president. Oma rolli Saksa poliitika kujundamises mängib ka see, et sakslaste Euroopa-tunnetus on tugevam kui teistes liikmesriikides.

«Ma arvan, et Saksamaa iseenesest ei saa kaua olla ilma konkreetse juhita,» ennustas  Ventsel. 

Saksamaa võimupartei Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) esimees Annegret Kramp-Karrenbauer teatas 10. veebruaril oma erakonnakaaslastele, et ei kavatse kandideerida Saksamaa kantsleriks. Kramp-Karrenbauer võttis 2018. aasta detsembris CDU juhtimise üle Angela Merkelilt ja teda peeti pikalt Saksamaad juhtinud kantsleri mantlipärijaks.