Poliitikaguru ⟩ Kust tuleb mandaat Petserimaa ja Ivangorodi tagasinõudmiseks?

Eesti välispoliitilisi seisukohti kujundada ei ole praegu kerge, sest veelahkmed jooksevad nii meie suurliitlaste USA ja Euroopa Liidu kui ka valitsuskoalitsiooni partnerite vahel. Kui valitsusliikmed väljendavad erimeelsust, siis võib välisriikidel tekkida kahtlusi Eesti ametliku positsiooni osas, arvasid Meris Hellrand ja Keit Kasemets Kuku raadio saates «Poliitikaguru».

Vestlus oli ajendatud teisipäeval Riigikogus peetud välisminister Urmas Reinsalu välispoliitika aastakõnest.

Ajakirjanik Maris Hellrand ütles, et rahvusvaheline keskkond Eesti jaoks on kõige raskem pärast taasiseseisvumist. «Kui seda välisministri kõnet vaadata, siis minu jaoks jäi kõige rohkem kõlama küsimus, mille enne kõnet esitas Marina Kaljurand: kas Eestis on alanud võistlus Trumpi suurima sõbra tiitli pärast.» 

Hellrand võrdles kahte tsitaati 11. veebruarist. Urmas Reinsalu üks sõnumitest oli, et Ameerika Ühendriigid on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas. Paar tundi hiljem ütled USA president, et Euroopa Liidu loomise taga oli soov ameeriklasi halvasti kohelda. «Need kaks lauset ühel päeval näitavad väga hästi suurt olukorda, mille sees on Eestil vaja hulpida väikese kiluna suurte jõudude mängude vahel. Ei saa olla kindel, et Donald Trump peaks olema Eesti välispoliitika ainuke trumpkaart,» lausus Hellrand.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets sõnas, et Reinsalu ülesanne aastakõnes ei olnud lihtne. Seda kahel põhjusel. Esiteks lahkarvamused paljudes küsimustes Euroopa Liidu ja USA vahel, mida välisminister oma kõnes proovis ületada. Teiseks pole Eestis varem olnud aega, kus valitsuspartnerite seisukohad välispoliitilistes küsimustes nii selgelt erineksid ja neid nii kõva häälega välja öeldaks.

Hellrand täiendas, et möödunud nädalal on Riigikogu spiiker Henn Põlluaas kaks korda kinnitanud, et Eesti nõuab Petserimaa ja Ivangorodi tagasi. «Eesti välispoliitikat ei tehta täna enam ainult Islandi väljakul. Seda tehakse Lossi platsil, Tre Raadios, EKRE konverentsil. Sellist asja nagu sisetarbimiseks tehtud välispoliitika pole olemas,» ütles Hellrand.

Kasemetsa hinnangul on kõige suuremaks probleemiks usaldusväärsus. Kui välispartneritel tekib küsimus, mis ikkagi Eesti ametlik seisukoht on, siis see ei saa riigile kuidagi hea olla.

«Mulle jääb arusaamatuks, kust Petserimaa ja Ivangorodi tagasinõudmise poliitiline mandaat või tellimus tuleb,» sõnas Hellrand. «Kas tõesti on täna Eestis suur enamus rahvast, kes arvab, et me tahaksime seda tagasi ja selle nimel on mõistlik minna riskile oma liitlastega? Me oleme NATO liige, me oleme NATO idapiiril, kas tõesti USA väed tulevad ja aitavad meil Petserimaad tagasi vallutada? Ma ei näe ühiskonnas sellist poliitilist tellimust ja eriti sellepärast on minu jaoks olnud sellel nädalal kahe Jüri [peaministri Jüri Ratase ja kaitseministri Jüri Luige] vaikimine.»

Kasemets lausus, et Hellrand väljendub dramaatiliselt ning ilmselt ei hakka Eesti Tartu rahu taastama täies hiilguses. Tartu rahu järgsed piirid on Kasemetsa arvates Põlluaasa isiklik prioriteet. 

Ssatejuht Tõnis Leht täpsustas, et välisministri kõne sõnum oli siiski, et kuna konsensust ei ole, siis praegu Eesti riik midagi tagasi ei nõua.