FOTO: Andrew Milligan/PA Wire/PA Images

Värviõpetust saaks kasutada ka keeletunnis, kui kirjutada sõna «värv» asemele «sõna», kirjutab kolumnist Ülle Leis. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Värvikaart. See sõna on vist tuttav paljudele, kes on asunud seina või taburetti värvima. Valida saab kümnete tuhandete toonide vahel, kuid samas tuleb arvestada muudki –valgust, ümbritsevaid värvitoone jpm.  Värviõpetust saaks kasutada ka keeletunnis, kui kirjutada sõna «värv» asemele «sõna»: nii värve kui ka sõnu soovitatakse valida selle (valguse ja ümbruse/suhtlussituatsiooni) järgi, kus neid kasutatakse, ka sõnad mõjuvad inimese meeleolule, ka sõnadega saab asju esile tõsta ja muuta jutu proportsioone ning ka sõnadel on rohkesti varjundeid.

Seepärast seletataksegi sõnade tähendusvarjundeid sageli värvide näitel, nagu näiteks selles videotunnis. Vastandite (armastus ja viha, halb ja hea, must ja valge, tõus ja langus, jah ja ei) vahelised toonid on vaja ka tõlkes üles otsida.