Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
/nginx/o/2020/02/14/12942619t1h5f5a.jpg)
Värviõpetust saaks kasutada ka keeletunnis, kui kirjutada sõna «värv» asemele «sõna», kirjutab kolumnist Ülle Leis.
Värvikaart. See sõna on vist tuttav paljudele, kes on asunud seina või taburetti värvima. Valida saab kümnete tuhandete toonide vahel, kuid samas tuleb arvestada muudki –valgust, ümbritsevaid värvitoone jpm. Värviõpetust saaks kasutada ka keeletunnis, kui kirjutada sõna «värv» asemele «sõna»: nii värve kui ka sõnu soovitatakse valida selle (valguse ja ümbruse/suhtlussituatsiooni) järgi, kus neid kasutatakse, ka sõnad mõjuvad inimese meeleolule, ka sõnadega saab asju esile tõsta ja muuta jutu proportsioone ning ka sõnadel on rohkesti varjundeid.