Muuli ja Riikoja ⟩ Hindrek Riikoja: endised ministrid on end rakendanud teise riigi teenistusse

Värske välisluureraport tõstis lisaks Venemaa sõjalisele tegevusele esile Hiina majanduspoliitika mõju. Hiina tehnoloogiline areng on oluline, kuid Huawei esindajate kohtumist ministriga ei maksa meedias kirjeldada kui Hiina sisseimbumist, kritiseeris Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Hindrek Riikoja ütles vastu, et Huawei on Eestis palganud esindajateks endised ministrid. 

Välisluureameti värskes raportis ei ole midagi üllatavat, sest Eestile olulised teemad on samad, mis mujal maailmaski – Venemaa ja Hiina, ütles Hindrek Riikoja. Kui esimese puhul on terava tähelepanu all sõjalised küsimused, siis Hiina puhul jälgitakse selle majanduslikku mõju, millega Hiina proovib kehtestada ülemvõimu üle kogu maailma. 

Aafrikas on juba üksjagu riike, kus Hiina antud laenud on nii ulatuslikud, et Hiina kontrollib endast tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaid riike, kirjeldas Riikoja. «Väga suur teema, millest on Eestis rohkem räägitud, on see, et Hiina ostab üle maailma kokku tootmismaad. Põllumajandusmaad selle jaoks, et toitu toota, sest 1,4 miljardit inimest Hiina ise ei suuda toiduainetega ära varustada.»

Muuli tõi välja, et välisluureameti käsitlus Hiinast langes tõenäoliselt juhuslikult kokku viimaste päevade uudistega Huaweist. «Tavalisest kohtumisest riigivõimu esindajatega on tehtud tohutu salajane Hiina sisseimbumise sündmus, kus osalevad endised ministrid ja PR-firmad,» kritiseeris Muuli meediakajastust. «Selles mõttes on Hiina saanud suurt tähelepanu Eestis võrreldes sellega, mis ta tegelikult väärt on.»

Riikoja ei nõustunud Muuliga, et viimaste päevade Huawei-temaatika oleks väheoluline. «Ma arvan, et vastupidi. Need asjad on teineteisega väga selgelt seotud. Kui me mõtleme 5G-temaatikat, mille pärast Huawei käib mitte ainult Eestis, vaid igal pool Euroopas lobitööd tegemas – on endale kõigis Euroopa riikides väga soliidsed lobistid appi palunud – see on ju kestnud enam kui aasta aega.» 

Eesti sõlmis eelmisel aastal Ameerika Ühendriikidega koostööleppe, mis küll otsesõnu ei välista Huaweid, kuid ridade vahelt on see välja loetav, meenutas Riikoja. 

«5G, Huawei ja Hiina on tõsised asjad,» täpsustas Muuli öeldut. «Aga kui Huawei esindaja kohtub ühe ministriga või veel enam, mõni PR-esindaja või palgatud töötaja kohtub ühe ministriga, siis see pole mingi kohutav sündmus.» 

«Võin sulle ütelda, et minister kohtub praktiliselt iga päev – kui ta ikkagi ametis on ja Tallinnast ära ei ole – kohtub mõne ettevõtjaga, alates vendadest Sõnajalgadest kuni Huaweini välja. Nendel kohtumist ei ole mingit sellist tähendust, kus peaks ukse taga kaamerate ja mikrofonidega ootama, et mis te nüüd tegite, mis te otsustasite. Tavaliselt minister kuulab inimese mure ära ja ütleb, et võtan teadmiseks, proovin aidata,» jutustas Muuli.

Riikoja sedastas, et Huawei puhul tuleb mängu kõnekas asjaolu, et Hiina riigiga seotud ettevõtte huve esindab siin suhtekorraldusbüroo, mille omanik ja juht on endine minister Janek Mäggi. Lisaks on Mäggi endale appi palganud veel kaks endist ministrit – Andres Anvelti ja Marko Pomerantsi. «Endised poliitikud, kes on justkui pidanud aastaid seisma Eesti sõltumatuse, Eesti julgeoleku, Eesti turvalisuse ja mille kõige eest. Nad on nüüd rakendanud ennast Eesti suhtes tingimata mitte kõige sõbralikuma riigi teenistusse.»

Muuli hinnangul on Hiina tegevuse eesmärgiks muutuda osa maailma jaoks samasuguseks liidriks nagu on Ameerika Ühendriigid. «Jutt käib maailma jagamisest kaheks: Hiina ja Ameerika maailm. Huawei on üks mängukivi või vahend selleks. Täpselt samuti nagu Facebook või Google on mõnes teises süsteemis mingi vahend. Meie asi on pool valida.»

«Keeruline on see selles mõttes, et me tahaksime olla turumajanduslik riik ja valida turumajanduslikult parima lahenduse,» ütles Muuli. Ta argumenteeris, et Eesti peab siiski lähtuma teistest kaalutlustest. «Kui meie sõber ja suur liitlane ja juht teeb ühte asja, siis me peame olema temaga ühes paadis. Isegi kui see majanduslikult on meile natuke kehvem.»

«Mulle meeldiks siiski, kui sa poliitikuna ütleksid Ameerika kohta partner, mitte juht,» täpsustas Riikoja.