Vahetund Postimehega ⟩ Brüssel ei hakka Rail Balticut meie eest juhtima

Brüsselil pole kavatsust hakata Balti riikide eest juhtima meie projekte. Kui me ise Rail Balticu projekti haldamisega hakkama ei saa, siis võime rahast ka suu puhtaks pühkida, ütles Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaare sõnul tekib aga Rail Balticu valmimisel oht Tartu provintsistumiseks.

Teisipäeval avaldas Postimees intervjuu ELi eelarvevoliniku Johannes Hahniga. «Ta otseselt ei ole küll [Euroopa] Komisjoni asepresident, aga samas ta on peaaaegu seda, sest tema käes on kogu rahapõrsas,» kirjeldas Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja Hahni olulisust. 

Rail Balticu projekti puhul on probleemiks see, et tähtajad hakkavad kõrbema, sedastas Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. Sellel põhjusel külastas Hahn eelmisel reedel Tallinnas Balti riikide peaministrite kohtumist. Peaministrid on korduvalt väljendanud oma meelekindlust projektiga edasi liikuda, kuid areng on takerdunud juhtimisprobleemidesse.

«Hahn ütles tegelikult läbi lillede naeratades, et võtke ennast kokku ja tehke oma juhtimisstruktuur korda,» võttis Kaldoja kokku Hahni sõnumi. Raudsaar täpsustas, et kas muidu raha ei saagi. Kaldoja nõustus, et kui koha peal valitseb segadus, siis Euroopa Liit aidata ei saa. Ta tõi võrdluse, et Sloveenia on mitu korda raudteeühenduse loomise rahataotlusega ebaõnnestunud. Ühel korral tuli neilt ilma jäetud raha Eestile. 

Kui siit tundub, et Eestis on seis Rail Balticu toetuse ja edasiminekuga kõige halvem, siis kaugemalt vaadates näib, et Läti ja Leedu on veel keerulisemas olukorras. Leedu puhul on aeglane edasiliikumine huvitav, sest nemad said raudteeühenduse Vilniusega, mis algses plaanis puudus, nentis Raudsaar. Kaldoja sõnul oli Läti suursaadik Eestis öelnud, et Eesti on kõige tublim. «Ma mõtlesin ka, et kõik see jagelemine ja protestimine, mis meil käib – et me oleme kuskil taga.»

«Ma olen selle valguses mõelnud, et kui meie oleks küsinud Tartusse raudteejuppi, et tuua inimesi ette, kas see tegelikult ei oleks võinud palju muresid ära lahendada,» mõtiskles Kaldoja. «Mulle tundub, et ikkagi arvestatav osa Eesti Rail Balticu vastastest on Tartu inimesed, kes on harjunud, et rong Riiga peab sõitma läbi Tartu. Nende jaoks on see emotsionaalselt väga raske. Kui sa mõtled, mida see Tartule majanduslikult tähendab – Tartust lõunasse jääb ju Elva, mis tekkis tänu sellele, et raudtee sinna tuli.»

Raudsaar ütles, et tema meelest on Tartul väga suur oht provintsistuda. «Kui Rail Baltic valmis saab ja ta hakkab liikuma väga kiiresti Tallinnast läbi Rapla Pärnu – ma kahtlustan, et Tartu ülikool peab hakkama mõtlema Pärnusse kolimisele. Nii nagu kunagi õndsatel Rootsi aegadel.»

«Me küll ütleme, et Brüssel tuleb ja sekkub igale poole. Aga tegelikult Brüssel ei taha mikromanageerida meie projekte,» viitas Kaldoja, et Rail Balticu projekti juhtimine on ikkagi Balti riikide enda käes. Ta tõi näiteks mõned Balkani maad, mis haldussuutmatuse tõttu ei ole olnud võimelised ELi fondidest tulnud summasid korralikult ära kasutama. Kaldoja sõnul ütles Hahn peaministritele ikkagi selgelt välja, et kui ei tule süsteemi, kui asjad ei saa tehtud, siis ärge raha ka oodake.