K, 6.07.2022
Välismääraja ⟩ Holger Mölder: Vabariiklik partei hakkab üha enam sarnanema Ühtse Venemaaga
United States President Donald J. Trump makes remarks during the Governors' Ball at the White House in Washington, U.S., on Sunday, February 9, 2019. Trump was recently acquitted by the US Senate in the impeachment trial. Credit: Alex Wroblewski / Pool via CNP/AdMedia//Z-ADMEDIA_adm_020920_Trump-Governors_CNP_003/2002100904/Credit:Alex Wroblewski/AdMedia/SIPA/2002100908 Foto: Alex Wroblewski/AdMedia/SIPA/Alex Wroblewski/AdMedia/SIPA
Kuku Raadio
Holger Mölder: Vabariiklik partei hakkab üha enam sarnanema Ühtse Venemaaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8

USA presidendi Donald Trumpi käe all on Vabariiklik partei üha enam kujunemas sarnaseks tugevasti ideologiseeritud liikumiseks nagu president Vladimir Putini erakond Ühtne Venemaa, ütles TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder Kuku raadio saates «Välismääraja».

Vabariiklaste parteidistsipliin tagandamisjuurdluse üle hääletamisel näitab, et Donald Trump kontrollib nii Kapitooliumi kui ka oma valijaid, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Stoicescu sõnul avas Trumpi õigeksmõistmine senatis talle ilusa tee presidendivalimistele selle aasta novembris.

«[Tagandamisjuurdluse läbikukkumise] Järelmid on need, et loed lugematul hulgal USA «kallutatud meediast» – New York Times, Washington Post –, kuidas USA vabariiklastest senaatorid tagandamisprotsessis ja hääletamisega vilistasid täiesti tõele, õigusele, õiglusele, põhiseadusele. See nagu ei loegi enam,» kirjeldas Stoicescu.

«Ja siis mõni poetab anonüümselt mõne sõna ajakirjanikule, et tegelikult väga paljud hääletasid niimoodi hirmust. Järelikult tekib ka hirmuõhkkond. Tõepoolest, igaüks pidi mõtlema [hääletamisel] oma poliitilisele tulevikule ja kas teda osariigis X või Y enam valitaks senaatoriks,» ütles Stoicescu. 

TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder sõnas, et ta ei nõustu üheselt ennustustega, et Trumpil on nüüd suur tõenäosus võita tulevad presidendivalimised. Trumpi probleem on tema sõnul valijabaasi stabiilsus. Tema toetus on natuke kõikunud, aga raske on näha, et ta köidaks uusi suuri valijagruppe.

Mölder viitas Joe Walshile, kes eelmisel aastal asus vabariiklaste ridades kandideerima presidendiks. Walsh loobus kandideerimisest 7. veebruaril, kui ta oli ebaõnnestunud Iowa eelvalimistel. «Tema [Welsh] mainis ka, et Vabariiklik partei on muutunud religioosseks kultuseks, mis allub pimesi liidrile.»

Mölderi sõnul loodab Trump, et vastaspoole valijad ei tule sügisel nii aktiivselt hääletama kui tema enda ustav valijabaas. «Agressiivne taktika, ka niisuguse hirmukultuuriga mängimine, see ongi selle eesmärk.»

Hirm on üks kõige motiveerivam faktor valijate mobiliseerimiseks. 

Trumpi vastu hääletas senatis üks vabariiklane – Mitt Romney. Neli vabariiklasest senaatorit tunnistasid lisaks, et tegelikult oli Trump süüdi küll. Üks nendest toetas demokraatide katset kutsuda välja lisatunnistajaid. See plaan ei saanud samuti piisavalt toetushääli. 

«Mis on kurbloolisus, on see, et Vabariiklik partei on kujunemas umbes samasuguseks struktuuriks, nagu me näeme Venemaal Putini Ühtset Venemaad. Tugevasti ideologiseeritud liikumine,» hindas Mölder. «Erinevus kahe riigi vahel on, et Ameerikas puudutab see praegu veel ainult ühte parteid. Aga näeme, kuidas Trump vahetab välja kohtunikke. Püütakse legaalsete vahenditega süsteemi üle võtta. See on murettekitav protsess.»

Märksõnad
Tagasi üles