Uus maa korraline hindamine tuleb ära teha, kuid maksumaksjaid ei saa šokeerida seitsmekordse hinnatõusuga lihtsalt selle pärast, et varasemad valitsused ei ole oma tööd ära teinud, arvasid Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja».

Riigihaldusminister Jaak Aab on hakanud taas rääkima, et kuna viimane maade korraline hindamine toimus selle aastatuhande alguses, oleks vaja teha uus hindamine. Selle aja jooksul on maade hinnad kasvanud erinevatel hinnangutel 5–7 korda. Maamaksu arvestatakse korralise maahindamise tulemuse põhjal. On kehtestatud koefitsendivahemik, mille raames saab kohalik omavalitsus maksu küsida. Väga paljudes omavalitsustes oodatakse, et uus korraline hindamine toob kaasa maamaksust kogutava raha kasvu. 

Hindrek Riikoja sõnul on see omavalitsustele hea ja lihtne viis lisatulu teenida ka siis, kui paljud omavalitsujuhid seda selles valguses näidata ei taha. «Seda tähelepanelikumad peaksid olema valijad, eriti arvestades, et meil on jäänud järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni pisut üle pooleteist aasta.» 

«Tuleb väga tõsiselt jälgida, mida teie vallapoliitikud teevad, kuidas nad otsustavad. Sellepärast et suure tõenäosusega – kui tõesti hinnamuutus on mõõdetav 6–7 korraga, siis mingisugune hinnatõus kindlasti tuleb,» ennustas Riikoja. Ta pani inimestele südamele, et koefitsendivahemiku tõttu on poliitikutel oluline sõna öelda selles, kui palju inimesed tegelikult maksu peavad maksma. 

Muuli selgitas, et maa hindamine pole mitte valitsuse suva, vaid seadusega pandud kohustus. Probleem tekib sellest, et määratud on vajadus maad hinnata regulaarselt, aga mitte seda, mis see regulaarne ajavahemik peaks olema. Muuli hinnangul oli seadusandja tahe siiski, et hindamist peaks tegema tihedamalt kui kord sajandis. «Minu meelest Eesti valitsusel ei ole siin valikut. See, mis on toimunud, on jõhker seaduserikkumine eelmiste valitsuste poolt.»

Riikoja jäi ettevaatlikuks ja ei tahtnud kohe valitsuste käitumisele seaduserikkumise silti külge kleepida. Küll aga on tema hinnangul kindlasti rikutud seaduse mõtet.

Muuli imestas, et ükski kohalik omavalitsus ei ole aastate jooksul valitsust kohtusse kaevanud, et maade hindamised on tegemata. 

Muuli sõnul paneb olukord keerulisse positsiooni tema koduerakonna Isamaa, mis valimistel lubas, et ühtegi maksu ei tõsteta ja uusi makse juurde ei looda. On tõenäoline, et maamaksu koefitsendivahemik jääb samaks, aga uute tulemuste põhjal hakkavad omavalitsused rohkem raha küsima. Sellisel juhul on ühelgi erakonnal keeruline rahvale seletada, et tegelikult ikka makse ei tõstetud. Ka sisuliselt on keeruline õigustada, et 17 aastat pole maad hinnatud, nüüd teeme ja sellest maks tõuseb. 

«Nii järsk hinnatõus, hoolimata sellest, et see on tekkinud seaduserikkumise tulemusel ei ole maksumaksjatele kuidagi põhjendatud. Inimesed ei peaks sellist šokki üle elama, et nüüd kõik kerkib üleöö seitsmekordseks, sest eelmised valitsused on jätnud oma töö tegemata,» heitis Muuli ette. Ta kutsus üles otsima mõistlikku kompromissi maa hindamise ärategemise ja maksumaksja huvide kaitsmise vahel.

Riikoja lisas, et riik peaks kehtestama intervalli korraliste hindamiste tegemiseks. On näha, et ükski valitsus ei taha sellist ebapopulaarset sammu ette võtta. Muuli täiendas, et mida pikemalt venitada, seda ebapopulaarsemaks sammuks see muutub.