Vahetund Postimehega ⟩ Pole sugugi kindel, et keegi kliinikumist erakorraliselt ei lahku

Tartu ülikooli kliinikumi kriisis on mõlemad pooled ennast kaevikusse kaevanud ja kompromissivalmidust näha ei ole, kirjeldas Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». Kuidas ikkagi on vastasseis kliinikumis nii kaugele arenenud?

«Kui jaanuaris esitas suurem osa kliinikute juhtidest ehk sisuliselt kliinikumi osakonnajuhatajatest nõudmise tagasi astuda kliinikumi juhatuse esimehele Priit Eelmäele, siis eile nõuti lisaks Eelmäe lahkumisele ka kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi tagasiastumist. Kliinikute juhid toovad nõudmiste põhjenduseks Eelmäe kehvad juhtimis- ja suhtlemisoskused ning Klaasi puhul tegevusetuse kriisi lahendamisel. Klaas omakorda väidab, et pöördumise koostajad on ülekohtused, sest juhtimiskriisi on tunnistatud ja selle lahendamisega juba tegeletakse. Rannar, kummal poolel õigus on?» küsis Postimehe arvamustoimetaja Herman Kelomees Rannar Rabalt. 

«See on nüüd selle vaidluse juures tõesti geniaalne küsimus. Ma ei ole veel kohanud ühtegi inimest, kes – ma pean silmas inimesi, kes ei ole vaidluses otseselt asjaosalised –, kes saaks üheselt aru ja oskaks poolt ka valida. Õige vastus ilmselt on, et pada sõimab katelt,» tunnistas Raba, et kriis ülikooli kliinikumis jääb nii talle kui teistelegi kõrvaltvaatajatele segaseks. 

Raba sõnul sai häda alguse sellest, et inimesed ei osanud omavahel asju ajada. «Võta nüüd kinni, kas esimese väärsammu tegi juhatuse esimees Priit Eelmäe või keegi kliinikute juhtide seltskonnast,» ütles Raba. Samas toonitas ta, et kui sedalaadi kriis on vallandunud, siis vastutajaks on asutuse juht, kelle ülesandeks on hea sisekliima loomine.

Raba tõi välja, et kuigi nad on Eelmäe vastu üles tõusnud kliinikute juhtidelt proovinud saada konkreetseid etteheiteid, mida Eelmäe on valesti teinud, ei ole ajakirjandus saanud selgeid vastuseid. «See on ka see, mis mind päev päevalt üha rohkem ärritab,» nentis Tartu Postimehe peatoimetaja. 

«Räägitakse, et Eelmäe ei oska suhelda, tema stiil on üleolev, et ta pole piisavalt kaasanud olulistesse otsustesse neid inimesi, kellest selles suures haiglas väga palju sõltub, kelle arsti- ja kohati ka teadlasekogemus on väga lai ja tunnustatud. Aga neid situatsioone, mille puhul saaks kohe selgeks, et jah, loomulikult, see oligi selline moment, millest edasi muud varianti kui lahutus enam ei ole – selliseid kirjeldusi me pole siiamaani saanud,» selgitas Raba.

Herman Kelomees tõstatas lauale Eelmäe eest veetavad reformid kliinikumi toimimises. Raba nõustus, et need reformid on konflikti kujunemises olulise tähtsusega. Tema hinnangul on teataval määral õigus kriitikutel, kelle sõnul hoiavad kliinikumi juhid oma kohtadest kinni. Üks ettepanek on muuta senised tähtajatud ametikohad tähtajaliseks, et asutuse sees tekiks rohkem sisemist konkurentsi. 

Tüli vindub veel mõnda aega edasi, ennustas Raba. «Nii eile kui täna on mõlemad pooled ennast üha sügavamale kaevikutesse kaevanud. Ühelt poolt kliinikute juhid ei näi enam olema valmis mitte mingisugusteks läbirääkimisteks nõukogu või siis kliinikumi asutajatega. Neil on ainult üks selge nõudmine: Priit Eelmäe tuleb ametist vabastada. Sealt edasi võime me alles rääkida.»

«Samal ajal nõukogu, eesotsas nõukogu esimehe ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga, ütleb et vastupidi, peaksime praegu nüüd kõik koos laua taha istuma, nii et me ei välista mitte kedagi ja proovime seda üheskoos lahendada. Need seisukohad on teineteisest kardinaalselt erinevad ja üsna kauged,» kirjeldas Raba. Peatoimetaja ei ole kindel, et see variant, et keegi erakorraliselt ei taandu, on üldse enam võimalik.