Kui eelmise aasta lõpus ennustati, et siseminister Mart Helme on kohe-kohe ametist lahkumas, siis jaanuarikuu jooksul on EKRE olnud tasakaalukam kui varem. Hannes Rumm arvas Kuku raadio saates «Poliitikaguru», et just jõumuutused ja kokkulepped koalitsiooni sees, mitte niivõrd pensionireform, on valitsuse tervist parandanud.
Hannes Rumm tõstatas teemaks viimasel ajal sagedasti kõlanud teesi, et pensionireformi hääletus muutis valitsuse ühtsemaks kui kunagi varem. «Mulle tundub, et valitsusliidus on midagi aastavahetusel muutunud. Kontrollküsimus: mitu korda on 2020. aastal tekitanud skandaali EKRE? Sellise, kus Jüri Ratas on pidanud seisma kaamerate ees ja EKRE käitumise pärast vabandama. Vastus on mitte kordagi.»
«Mart ja Martin Helme on ühe korra väga kontrollitult sõna võtnud, kui nad ründasid sotsiaalministreeriumi kampaaniat võrdsete võimaluste kohta, kus nad nimetasid geid ja ukrainlast väärakaks. Ja ründasid väga valusalt ja isiklikult sotsiaalminister Tanel Kiike. Muidu on nende käitumine võrreldes 2019. aastaga hoopis erinev. Selle taustal mulle tundub, et koalitsiooni tervist ei ole parandanud mitte üks pensioniteemaline hääletus, vaid pigem see, et koalitsiooni sees on ehk toimunud mingisugused jõumuutused,» põhjendas Rumm oma seisukohta.
Rumm meenutas, et aasta lõpul ennustas jutusaate «Olukorrast riigis» saatejuht Andres Karnau, et uue aasta alguses Mart Helme lahkub siseministri kohalt ja valitsusest. «Küsin nüüd kuu aega hiljem, et kas te olete kuulnud midagi selle kohta, et siseminister võiks lahkuda?»
«Anname aega. Aasta algus – ütleme, et see on esimene kvartal. Võib-olla peame veel ootama,» ei tahtnud Tõnis Leht Karnau ennustust veel maha kanda. «Näeme siin ka seda, mida algusest peale on lubatud. Et EKRE taltub ja normaliseerub, aga omal moel. Ja see, kas see on tegelikult ka juhtunud – ma ei tea, kas siit on mõtet väga pikki järeldusi teha. Ootame võib-olla järgmise kuu ka ära.»
Erik Moora tõi sisse Soome peaministri Sanna Marini juhtumi möödunud aasta detsembris, kui Moora sõnul Helme avalikult teotas Marinit. Marini kohta öeldut kajastas laialdaselt nii Eesti kui ka välismaine ajakirjandus. «Sellest hetkest saadik on kokkulepped ilmselt teistsugused.»
«Selles kontekstis poliitiline rünnak Tanel Kiige vastu on veel arusaadav, aga puudega inimeste ja teise nahavärviga inimeste väärakaks nimetamine... See jällegi pole võtnud sarnaselt tuld Eesti ühiskonnas, mis näitab, et kõige rohkem on ühiskond harjunud. Olemegi leppinud sellega, et neid inimesi nimetatakse niimoodi. Ja keegi enam ei reageeri,» arvas Moora.