Majandusanalüütik ja -õppejõud Hardo Pajula kõneles Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» Brexiti-järgsel päeval ning märkis, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on osa laiemast mustrist, mida võib praegu näha kogu maailmas.

«See on osa de-globaliseerumisest või globaal-mõranemisest, millest ma olen väga palju rääkinud,» ütles Pajula. See tähendab tema sõnul, et pärast II maailmasõda rajatud maailma majanduslik arhitektuur on jõudnud omadega teatud mõttes karidele.

«Meie EKRE, mille ümber siin palju vahtu üles lüüakse, on osa laiemast, ülemaailmsest ühiskondlikust suundumusest. Suur osa ühiskondliku püramiidi alumistest kihtidest – ütleme, et globaliseerumine on olnud ikkagi selle püramiidi tipu projekt kogu aeg – kõikjal üle maailma avaldab järjest suuremat umbusaldust selle projekti vastu. See on olnud ikkagi eliidi projekt. Ma ei taha tuua siia üldse parastavat hoiakut, sest paljuski üritati teha parimat. Tuletame meelde, mis vundamendile see hoone rajati – kõik oli varemetes, sõda oli just lõppenud, üldine veendumus oli ikkagi see, et kaubelda on ikkagi parem kui sõdida,» rääkis Pajula.

Konkreetseks näiteks uuest, murenevast maailmast on Pajula sõnul ka USA praeguse presidendi Donald Trumpi «Ameerika kõigepealt» poliitika ja veendumus, et välis(majandus)poliitikat peaks tegema mitte vabakaubanduslepete, vaid tollide ja tariifidega ähvardamise abil – seega lähtudes konkreetsetest rahalistest huvidest, mitte väärtustest. Seda on näha USA-Hiina suhetes, aga selline suhtumine on jõudmas ka USA-Euroopa suhetesse.

Pajula sõnul hakkas ta mõne aasta eest globaalmõranemise vastu suuremat huvi tundma seetõttu, et nägi kogu maailmas rahulolematuse kasvu. «Kui meil oleks olemas ärrituvuse-indeks, mida Statistikaamet avaldaks, siis näeksime, kuidas see kogu aeg kasvab. Mis on selle põhjus? Ma arvan, et see on selline apokalüptiline meelelaad, mis on pead tõstmas,» ütles Pajula.

Pikemas intervjuus räägib Pajula ka sellest, mis taolise rahulolematuse edasise kasvu puhul ees võiks oodata ning kuidas rahuloematus praeguse väärtus- ja lepingupõhise maailmasüsteemiga võib konkreetselt meid Eestis puudutada.

Kommentaarid (3)
Copy