Väino Koorberg ja Rein Lang ütlesid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», et ei saa eitada ajakirjanike maailmavaadet, kuid professionaalsed ajakirjanikud on treenitud järgima professionaalsed tegevuspõhimõtteid. Mõtisklus oli ajendatud eelmisel nädalal Postimehes avaldatud Margus Linnamäe seisukohavõtust.
Diskussioonis ajakirjanike maailmavaate ja meelsuse üle pole mitte midagi uut, arvas Väino Koorberg. «Minu meelest nii kaua, kui mina olen olnud ajakirjanduses, on sellest räägitud, et kas ajakirjanikud tohiksid olla erakonna liikmed, kas ajakirjanikud tohiksid selgelt lugudes oma arvamust ja seisukohti välja öelda ning kui nad seda ei tee, siis millised on nende võimalused veel selle teema juures käsi mängu panna.»
Rein Lang sõnas, et on ka neid, kes tahaksid keelustada ajakirjanikel erakondliku kuuluvuse. Sellise keelu kehtestamist takistab Eesti põhiseadus. Küll aga on Eestis parteide liikmeskonnad avalikud, seega ei saa ükski ajakirjanik oma erakondlikku kuuluvust varjata. Kui ajakirjanik on mingi poliitilise jõu tagatoa toetaja, kuid üritab seda peita, siis on Langi sõnul küll kuri karjas. «Aga selle vastu võidelda sellise meetodiga, et seada sisse nöörraamat, kus kõik peaksid deklareerima oma maailmavaadet –»
«Oma vaadet, et mida sa arvad homoabieludest, kuidas sa suhtud pagulasteemasse, kas pensioni teine sammas on jaa või ei, apteegireform jaa või ei...» kirjeldas Koorberg.
«Aga läbipaistvuse poolt ma olen. Üks tõeline ajakirjanik, kes on vaba ja sõltumatu, eetiline ajakirjanik – ta ei varja oma maailmavaadet. Ja kindlasti ei tee ta kellelegi teeneid, ei siis eraõiguslikule majandussubjektile ega ka mingile poliitilisele rühmitusele,» rääkis Lang.
Koorberg argumenteeris, et professionaalne ajakirjanik lähtub professionaalsetest tegevuspõhimõtetest. Ta tõmbas võrdluse, et keskerakondlik kirurg lõikab ka reformierakondlast sama terava skalpelliga ja annab parimal moel narkoosi, mitte ei suhtu, et nüüd saab võimalust kasutada. Koorbergi sõnul on ta Margus Linnamäega nõus, et kõigil on maailmavaade ning see mõjutab seda, kuidas ajakirjanikud maailma näevad. Sellele lisaks on aga ajakirjanikud treenitud järgima teatavaid tegevuspõhimõtteid, mis maailmavaatelist kallutatust tasakaalustavad.
Lang nõustus, et uudisteajakirjanik ei saa hakata oma maailmavaadet uudistesaatesse külge pookima. Koorberg nimetas, et ebaprofessionaalsel ajakirjanikul see võimalus on –keda valida allikaks, kuidas käsitleda fakte, kas vastaspoolele antakse sõna vaid formaalselt, millise keelega iseloomustatakse eri pooli.
«Kõik need võimalused on olemas. Aga professionaalne ajakirjanik lähtub oma professionaalsetest põhimõtetest. Ta ei tee seda. Teda on treenitud. Talle on öeldud, et «ütles» sõna on neutraalne, aga «kokutas» ja «mökitas» on ebaprofessionaalsed ning kannavad tähendust,» ütles Koorberg.
Koorberg tõi välja, et eelnev argumentatsioon ei tähenda, et ajakirjanikul poleks õigust arvamusküljel arvamust avaldada täpselt samamoodi nagu teistel.