Vahetund Postimehega ⟩ Kõige parem oponent Ratase seisukohtadele on Ratas ise

Valitsuse eelnõu sidumine usaldushääletusega ei juhtu esimest korda. On irooniline, et varasemalt sellist praktikat teravalt kritiseerinud erakonnad on nüüd ise asunud kasutama sama taktikat. Samamoodi on reformi poolele tulnud üle peaminister Jüri Ratas, kes veel poolteist aastat tagasi kritiseeris teravalt pensionisammaste ümbertegemise plaane, tõi välja Postimehe arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

«Minu jaoks isiklikult on olnud huvitav jälgida seda, et see, mis on juhtunud ammu Donald Trumpiga, on juhtunud ka Jüri Ratasega. Ehk kõige parem oponent Ratase praegustele seisukohtadele on Jüri Ratas pooleteist aasta eest, kui ta esitas justnimelt risti vastupidiseid seisukohti. Need kõik rääkisid selle vastu, et teise pensionisamba kohustuslikkus ära kaotada,» kirjeldas Salumäe Ratta positsioonide moondumist. 

Pole tingimata halb, kui poliitikud oma seisukohti uue informatsiooni valguses vahetavad. Ent kui näib, et seisukohad sõltuvad sellest, mida on kasulik öelda, on see ilming poliitikute tuuleliplusest. 

Postimehe uudistetoimetuse juht Urmas Jaagant heitis reformi eestkõnelejatele ette, et nad pole piisavalt vastanud kriitikute muredele. «Mida ma küll tahaks, oleks see, et kriitika saaks argumentidega kaetud. Et need, kes kriitikale peavad vastama, vastavad argumentidega, mitte stiilis, et kritiseerija on loll. Mida kahjuks, pehmemas sõnastuses muidugi, ikka kostab. Eriti viimasel ajal.»

Salumäe tõstatas küsimuseks opositsiooni tegevuse, mille eesmärk kunstlikult venitada reformi vastuvõtmist oli ilmne. 

«Ma oletan, et opositsioon ei taibanud, kui lihtsaks ta teeb koalitsioonile eelnõu elluviimise usaldushääletuse abil,» mõtiskles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. «Oleks võimalik öelda, et see on opositsioonist üle sõitmine. Aga nüüd on koalitsioonil väga lihtne öelda, et vaadake, need ettepanekud, mida nad tegid, on jaburad ja neid on lihtsalt liiga palju.» 

Raudsaare hinnangul oleks opositsioon paremini silma paistnud, kui nad oleks näidanud üles valmidust osaleda konstruktiivses debatis. «Kõrvaltvaatajad saaksid ka aru, milles on see uba, milles on probleem opositsiooni jaoks.»