Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Maailm taskus Karmo Tüür: Putin viib ellu oma ajaloolist missiooni (3)

Russian President Vladimir Putin speaks during his meeting with ex-Prosecutor General Yuri Chaika and his appointed successor Igor Krasnov in the Kremlin in Moscow, Russia, Tuesday, Jan. 21, 2020. The upper house of Russian parliament is set to approve Krasnov's appointment Wednesday. (Alexei Nikolsky, Sputnik, Kremlin Pool Photo via AP) Foto: Alexei Nikolsky/AP

Vaevalt keegi kahtleb, et president Vladimir Putin soovib säilitada oma positsiooni Venemaa võimuladviku tipus ka pärast 2024. aastat, kui lõppeb tema ametiaeg. Kehtiv põhiseadus ei lubaks tal kolmandat korda järjest tagasi presidendiks kandideerida. Aga küll nõid nõu leiab, kui poega pooma viiakse. Oodati siiski, et Putin avab oma trikikoti hiljem ja teeb seda väiksema segadusega. 

Eelmisel nädalal paiskas Putin oma riigi kaosesse. Miks ikkagi? Keegi peale riigipea ise ei tea ja tema pähe ei näe. Asjade selgitamiseks võttis «Maailm taskus» appi poliitikaanalüütiku Karmo Tüüri. 

Vene poliitmängude mõistmiseks tuleb esimese asjana võtta arvesse, et Putin on oma taustalt KGB ohvitser, rõhutab Tüür. See tähendab, et ta teeb kõiki oma plaane kui erioperatsioone. Mis tundub jabur tavakodanikule, on täiesti loogiline eriteenistuste vaatevinklist. 

Luuraja mõtlemisele viitavad Putini tegutsemismudelid: kahekäigulised plaanid ja mitmekäigulised plaanid. Esimene neist on lihtne: mina teen A, et sina teeksid B. Mitmekäiguline plaan on üles ehitatud viiele-kuuele järjestikusele sammule. Plaani keerulisusesse on sisse kirjutatud kaos. Mitte keegi ei suuda kontrollida kolmandat käiku, sest vahele tuleb päris elu ja teeb oma korrektuure. 

See, mis praegu Venemaal lahti rullub, ongi mitmekäiguline plaan. Miks alustas Putin oma käiguga nüüd, selmet tiksuda 2023. aastani? Ta oleks saanud rahumeeli pool aastat enne äraminekut öelda, et vat seltsimehed, nüüd on asjad nii. «Kõik oleks vaikimisi alla neelanud ka,» oli Tüür kindel. 

Presidendi rabistamine võib justkui ohtu seada Kremli enda huvid, kuid kontrollitud kaos on eriteenistuste lemmikvõte. «Juhul kui selle [käigu] taga ei ole tegelikult juba ammu hästi läbi planeeritud skeeme. Mis tõenäoliselt pigem on kui ei ole. Venemaa on piisavalt suur riik. Seal on piisavalt palju ressursse, et tegeleda pikaajalise nii strateegilise kui ka taktikalise planeerimisega. Mitte kunagi mitte ükski kindralstaap või eriteenistus ei tegele ainult ühe plaaniga. Neil on alati vähemalt kaks, parem kolm tagavaraplaani.»

Skeemi olemasolule viitab kiirus, millega president tuli välja põhiseaduse muutmise paketiga. Vaevalt said riigi helgemad pead sportlaste ja kirjanike-kunstnike näol kokku koguneda, kui kaks päeva hiljem esimesed muudatusettepanekud juba esitati. «Väga efektiivsed inimesed on palgatud,» nentis saatejuht Margus Parts kuivalt. «Äärmiselt. Need sportlased olid küll heal stardipositsioonil,» muigas Tüür. On lekitatud, et kogu muudatuste pakett oli ette valmistatud juba kolm aastat tagasi ja nüüd hakatakse seda lihtsalt ellu viima.

Samas ütles Putin ise, et muudatuste pakett saab olema heaks kiidetud rahva poolt. Pole teada, mis vormis seda tehakse, sest referendumit Putin kardab. 

«Aga üks asi, mida ta tegi, igal juhul jällegi täiesti geniaalselt, nii nagu igasugune hea läbirääkija või protsessi kujundaja – ta teab, et alustada tuleb positiivsest. Alustada tuleb publiku meelehea võitmisest. Ja mida tegi Vladimir Putin oma 15. jaanuari kõnes? Ta külvas maa üle rahaga. Rääkides sellest, mis on igale inimesele äärmiselt oluline: perekond, tervishoid, haridus, toimetulek. Lubades kõigile väga palju pappi. Nii et publiku meelehea ta juba võitis. Nüüd on küsimus, mille jaoks. Milline on see käkk, mis pärast korraldatakse, mille jaoks oli ette vaja osta positiivne meeleolu?» tõi Tüür välja, et missugused järgmised käigud ka ei oleks, Putin pidas nende elluviimise puhul oluliseks, et rahvas oleks tema selja taga.

Võti Putini mõistmiseks on tema soov minna Venemaa ajalukku. «Kui Putin sai oma teisele ametiajale, siis ta küsis lähikondsete seast, et nonii, millega ma ajalukku lähen. Enamik kehitas õlgu, et ausalt öeldes mitte millegagi. Olid üks järjekordne president. Ta tõsiselt solvus. Ta peab tegema midagi sellist, mis vajutab tema kannajälje suurena ajalooõpikutesse. Nüüd selle kannajälje esimene sammukene oli Krimm.»

Tüüri sõnul on Putinil suur missioon, mida ta tahab oma valitsemisaja jooksul lõpule viia ja miks ta ei saa või ei taha võimult taanduda. «Selleks suureks missiooniks võib olla kahetine skeem. Ühest küljest ühendada lõhestatud Vene rahvas. Ta on korduvalt öelnud, et Vene rahvas on lõhestatud kolme riigi vahel: Valgevene, Ukraina ja Venemaa. Võib-olla nende ühendamine mingil moel. Ja mis on sellesama medali teine külg: põhivaenlasele USAle koha kätte näitamine. Kuna tema peas eksisteeriva skeemi kohaselt USA lammutas Nõukogude Liidu, siis Venemaa vastukaaluks lammutab NATO.»

Nii on võtmeelemendiks rahvusvahelise õiguse taandumine Venemaa riiklike-rahvuslike huvide eest. «Ehk siis Putin deklareeris suhteliselt selge tekstiga, et kui Venemaa huvid lähevad vastuollu rahvusvahelise õigusega, siis närige muru, seltsimehed,» sedastas Tüür. 

Kuula saatest, mida arvata Putini plaanidest ja kuidas on kõigega seotud Valgevene kaitseministri ja kindralstaabi ülema vallandamine.

Tagasi üles