Vladimir Putin.

FOTO: IVAN SEKRETAREV/AP

Mingisugust üleminekut ei ole ega tule. Putin ei kavatsegi anda võimu kellegi teise kätte, mingit järglast ta ei määra. Putini järglane on Putin ise. Ning Venemaa kõrgeim võimuesindaja ei kanna enam nimetust «president», vaid «Vladimir Putin», kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui president Putin kuulutas välja põhiseaduse reformimise, järgnes sellele terve kommentaaride ja artiklite tulv. Pean vajalikuks siinkohal ära märkida, et mina olen sel teemal juba pikemat aega kirjutanud ja kõnelnud. Kaitseliidu saja-aastaseks saamise puhul konverentsi ettekandes «Stsenaariumid Venemaale ja Eesti ülesanded», ajakirjas Kaitse Kodu avaldatud loos ning Postimehes ilmunud artiklites olen ennustanud, et Vladimir Putin ei hakka ootama 2024. aastani, vaid alustab Venemaa põhiseaduse muutmisega palju varem. Nüüd on saanud selgeks, et Venemaa sündmused hakkavad väga suure tõenäsusega arenema kõige halvema stsenaariumi kohaselt.

Stsenaariumi autorid on kunagised KGB töötajad, kes juba 2005. aastal avaldasid mitu raamatut üldpealkirjaga «Projekt Venemaa». Nad sajatasid raamatutes demokraatiat ja pakkusid Venemaale välja «erilise tee». Venemaa presidendi administratsioonis on päris suur just nende autoritega seotud mõjugrupp. Kui nende põhimõtted peaksid võidule pääsema, võivad Venemaad ees oodata järgmised muutused.