Rahvastikuminister Riina Solman

FOTO: Marko Saarm

Vabaühenduste toetamisel peaks riik vaatama suurtest ja Tallinna-kesksetest organisatsioonidest kaugemale, osalt seetõttu kavatseb siseministeerium kolida Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Viljandisse, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

Minu ülesanne rahvastikuministrina on seista Eesti rahva püsimajäämise eest. Üks võimalus selleks on kodanikuühiskonna arendamine ja toetamine. Näen, et senisest enam tuleb rõhk seada sinna, mida riigina vabaühendustelt ootame – oluline on, et aktiivsed kodanikud saaksid tegutseda regionaalselt üle Eesti, tegeleda oma kogukonna vajaduste ja abivajajatega. Liiga palju näen praegu vabaühenduste koondumist Tallinna ümber.

Omaalgatusliku tegevuse toetamine ja tunnustamine kogukondades võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni ning muuta kodanikuühiskonna tegevusi mitmekesisemaks. Seni on riigieelarvelistest vahenditest toetuste andmisel liiga sageli eelistatud juba tugevaid ühendusi. Ma olen ise olnud abiks nii vähiravifondi vabatahtlikel vähihaigetele annetusi kogumas kui ka Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidul Soomest saadud toiduannetusi jagamas. Need ühingud on ühed paljude seast, kes on siiski ränga tööga, mitte riiklike toetustega vabaühenduste maailmas oluliste tegijate hulka jõudnud. Seda nähes, ei pea ma õigeks, et jätkame vanaviisi, eelistades toetuste andmisel ainult väljakujunenud eelistusi. Soovin, et riik toetaks ka neid, kes päriselt midagi ära teevad.

Soovin, et kompetents ja ressursid jaguneksid vabaühenduste vahel selliselt, et ka asjaajamises ja huvikaitses nõrgemad, kuid siiski tublid ühendused, areneksid ja kasvaksid. Kodanikuühiskond ei saa olla ainult suuremad ja tugevamad Tallinna ühendused, nagu riik ei koosne ainult pealinna edukatest. Eestis on umbes 20 000 vabaühendust, nad on kõik meie kodanikuühiskonna osa, kõik on olulised.

Riigi loodud ja riigieelarvelistest vahenditest tegutseva KÜSKi eesmärk on viia ellu kehtiva kodanikuühiskonna arengukava konkreetseid meetmeid. Need meetmed on ühtlasi ka KÜSK-i sõltumatuse piirideks.

Nendest mõtetest on ajendatud ka nädala alguses väljakuulutatud konkurss Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu liikmete leidmiseks.  Viiest praeguses nõukogus olevast vabaühenduse esindajast neljal saab ametiaeg kohe läbi. Samal ajal on KÜSK teel, et kolida suve lõpuks Tallinnast Viljandisse. Ametiaeg lõpeb ka pikaaegsel KÜSKi juhil.

Vabaühenduste poolt väga hinnatud KÜSK on suurte organisatsiooniliste muutuste lävel. Kuna KÜSKi jaoks algab justkui uus eluetapp, on minu jaoks oluline ning nõukogu liikmete jaoks aus kuulutada välja konkurss kõikidele vabaühenduste esindajate kohtadele. Ka edaspidi jäävad kodanikuühiskonna esindajad nõukogus enamusse ning pole karta, et KÜSKi sõltumatus kuidagi ohus oleks.

Samal ajal on oluline mõista, et riigi loodud ja riigieelarvelistest vahenditest tegutseva KÜSKi eesmärk on viia ellu kehtiva kodanikuühiskonna arengukava konkreetseid meetmeid. Need meetmed on ühtlasi ka KÜSK-i sõltumatuse piirideks. Uue peagi valmiva kodanikuühiskonna programmi fookuses saavad olema kodanikuaktiivsus kogukondades, Eesti kestlikkus, kogukondlik lähenemisviis ja peresõbralikkus. KÜSK ei ole ellu kutsustud poliitika kujundamiseks, vaid kõigi osapooltega koostöös väljatöötatud poliitika elluviimiseks.

Soovin, et kõnealused muudatused aitaksid kaasa nende vabaühenduste arengule, kes tegelevad tõsiste probleemide ja hädasolijate aitamisega. Mulle on alati hingelähedane olnud just puudust kogevate inimeste, perede ja laste aitamine. Valitsuse  jaoks on oluliseks prioriteediks peresõbralik Eesti, samuti regionaalpoliitika arendamine. Viimasega haakub ka KÜSKi Viljandisse kolimine käesoleva aasta augustist. Need kaks olulist suunda peavad olema ka KÜSKi tegevuse aluseks.

Uue peagi valmiva kodanikuühiskonna programmi fookuses saavad olema kodanikuaktiivsus kogukondades, Eesti kestlikkus, kogukondlik lähenemisviis ja peresõbralikkus.

Olen kindel, et Viljandisse asumine toob KÜSKi vabaühendustele veelgi lähemale. Mõistan, et ükski muutus ei ole kerge, ja alati on neid, kes näevad selles suuri ohte ja kütavad hirme üles. Kinnitan, et hirmuks ei ole põhjust. Tunnustan kõrgelt seni KÜSKis tehtud tööd ja otsuseid. Samal ajal näen kolimises uusi võimalusi nii riigile, vabaühendustele kui ka KÜSKile endale. Riigi jaoks on regionaalselt oluline, et Viljandisse tekib juurde heal tasemel riigipalgalisi töökohti. Töökohtade viimine piirkondadesse on teema, millega saab riik eeskuju näidata. KÜSK saab kokku hoida halduskuludelt ning vabanevat raha vabaühenduste toetamiseks suunata.

Olen ikka mõelnud, miks Tallinnast väljas toimetavad vabaühendused peavad pidevalt Tallinna vahet sõitma? Meil siin Tallinnas on väga mugav alustada või lõpetada tööpäeva koosolekuga. Samal ajal peab selleks, et pealinnas toimuvast koosolekust osa võtta, mujalt tulev inimene mitu tundi transpordile kulutama. Sellal, kui tallinlased alles magavad või juba perega õhtulauda istuvad, reisivad kaugemalt tulnud parasjagu pealinna või siis alles koju tagasi. Kasutame siis rohkem tänapäevaseid sidevahendeid ja laseme selle kõrval inimestel jääda oma kodukanti, ärme tõmba neid Tallinnasse kokku.

Mis puutub pealkirjas püstitatud küsimusse, siis just selle retoorilise küsimusega algab Vabaühenduste Liidu väljaantava kodanikuühiskonna ajakirja kõige värskem number. Soovitan seda lugeda kõigil kodanikuühiskonnast huvitatuil, kuna seal on ilmekaid näiteid, et elu Tallinnast väljaspool on võimalik. Rahvastikuministrina toetan oma tegevusega edaspidigi, et riik ise oleks eeskujuks töökohtade loomisel ja elu võimalikkuse tagamisel väljaspool pealinna.