Saaremaa surmakutsar võis purjus peaga sõita ka ööl enne avariid

Eelmisel pühapäeval Saaremaal kolme hukkunuga liiklusavarii põhjustanud autojuht saatis veel õnnetuse hommikul sõpradele SMSi, et kuidas ma siia sain, ütles intervjuus Kuku raadiole politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher.  

Saatejuht Meelis Atonen seletas, et valis nädala tegijaks siseturvalisuse teema, millele oma aktsendi andis möödunud pühapäeval juhtunud ränk liiklusavarii Saaremaal. Seda õnnetust on ajakirjanduses kajastatud kui õnnetust, mis hüüdis tulles, sest politseile teadaolevalt oli autojuht varem liiklusreeglite vastu patustanud nii Eestis kui ka teistes riikides. 

«Rääkimata sellest, et samal hommikul saatis ta korterist sõpradele SMSi, tehes oma autost pilti ja küsides, kuidas ma siia sain. Mis viitab sellele, et ta ei mäletanud, kuidas ta linna jõudis ja kuidas ta auto nii sirgelt maja ette parkis,» kirjeldas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. 

Siseturvalisuse valdkonnas areneneb Euroopa Liit politseijuhi hinnangul väga kiiresti: «Üsna paljud on märganud, et Lätis automaatse kiiruskaamera tehtud pilt ja sellest tulenev rikkumine on jõudnud Eesti kodanike postkasti.» Siiski ei saa mööda vaadata sellest, et ränga avarii põhjustanud mees on politseile vahele jäänud nii Belgias, Saksamaal, Rootsis kui ka Soomes. Eestis on autojuht varem olnud kohtulikult karistatud, kuid need karistused on aegunud. Kuri- ja väärtegude aegumine on takistab koostöö arengut Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, sest varasemaid rikkumisi saab otsustamisel arvesse võtta vaid piiratud aja jooksul. 

Purjus juhtide liikluses ennetamiseks tuleb Vaheri sõnul üle vaadata kogu meetmete pakett: «See tähendab mõjutusvahendid tervikuna.» Politsei on uurinud, mis on mõjus tegevus, mis liiklusolukorda parandab. «Nimetan ära kaks kõige olulisemat. Kui soovime saavutada kiiret ja lühiajalist tulemust, siis seda saab teha läbi politsei käte. Hästi palju politseinikke, kõik purjus juhid kõrvaldame roolist. Viime läbi kiire menetluse ja nüüd on küsimus, mis see menetlus on,» arutles Vaher.

«Teine, meie hinnangul targem lahendus, mis on hakanud Eestis ka vaikselt tulemust tooma, on seotud inimese mõjutamisega. Ma toon sellise näite, et me viime aastas läbi umbes 4400 menetlust, kus inimene on juhtinud sõidukit joobes kuni 1,5 [promilli]. 700 puhul oleme saatnud inimese projekti «Koju». See tähendab, et inimene on esimest korda rikkunud, tema rikkumine, näiteks joove, ei ole väga suur, ta kahetseb tegu ja on valmis paranema. Selle ala eksperdid, kes on õppinud psühholoogiat, inimese mõjutamise kunsti, tegelevad temaga selleks, et seda [rikkumist] mitte kunagi enam ei juhtuks.»

Saaremaa juhi puhul selline mõjutamine ei aita, sest tegemist oli alkohoolikuga. Alkoholismi puhul tuleb tegeleda algpõhjustega, sest politsei saab tegeleda vaid tagajärgedega: mõjutada vahetut olukorda liikluses. 

«Mina toetan kahe käega seda, et ühiskonnal peab olema õigus teada, kellega ta koos elab. On ta siis lapsi pilastanud pedofiil, on ta paadunud alkohoolik, kes vahel istub rooli. Alkoholism on tegelikult haigus. Ta on natuke teistsugune haigus kui tavaline südame-, kopsu-, maksa- või neeruhaigus, sest see muu haigus ei tapa, aga alkohol viib inimesi surma,» ütles Vaher. 

Politsei võimekus liiklust, aga ka teisi eluvaldkondi reguleerida sõltub sellest, kui palju on  ressursse. «Teil on 150 ametikohta täitmata. Tekitab sellise provokatiivse küsimuse, kas on nii, et riik ei väärtusta teid piisavalt, et te saaksite parimaid õdesid ja vendi siseturvalisusse kaasata?» küsis Meelis Atonen teravalt.

Vaheri sõnul on tööjõupuuduse põhjuseks siiski palk. Politseinik teeb 12-tunniseid väljakutseid ning peab reageerima, sõltumata sellest, milline on ilm või tema tuju või millised kodused faktorid teda mõjutavad. Samuti lähevad nad sündmuskohale pimesi: pole teada, mis ees ootab, aga minema peab, sest inimese elu on ohus. «Ma arvan, et pangakontole 1220 eurot saav inimene peaks väärima enamat,» ütles politseijuht. «See ongi põhjus, miks meil 150 ametikohta täitmata on. Kõige suurem puudujääk on patrullpolitseinike seas, piirivalvurid ja kuritegude uurijad. Kogukonnaga seotud kuriteouurijad, kus on kaklused, lähisuhtevägivald ja nii edasi.»