Muuli ja Riikoja ⟩ Hindrek Riikoja: valitsus surub jõuga läbi oma kinnisideed pensionireformist

Pensionisüsteemi teise samba reformi eelnõu teise lugemisega ei tule riigikogus sisulist arutelu. Kalle Muuli tegi etteheiteid opositsioonile, mis sisuliste muudatusettepankute asemel venitab aega. Hindrek Riikoja silmis on süüdi valitsus, kus mõned ministrid soovivad tankina oma kinnisidee läbi suruda. Selle näiteks on ka võimalik juriidiline skeemitamine eelnõu vastu võtmiseks. 

Pensionireformi esimene lugemine riigikogus on läbitud. Tänaseks on teise lugemise eel opositsioon teinud umbes 700 muudatusettepanekut, millest enamus ei ole Riikoja hinnangul sisulised, vaid näitavad soovi reformi vastuvõtmist torpedeerida. Lõplikult pole veel otsust langetatud, aga valitsus suure tõenäosusega tahab olukorrast välja tulla nii, et seob eelnõu üle hääletamise valitsuse usaldushääletusega, arvas Riikoja. 

Eile toimus Toompeal ligi kolmetunnine koosolek rahanduskomisjoni, poliitiliste parteide ja huvigruppide esindajate vahel. Riikoja kirjeldas, et talle avaldatud tagasiside nii opositsioonierakondadelt kui ka teistelt osalejatelt oli ühene: valitsus tahab eelnõu jõuga läbi suruda ja keegi ei näe muudatustes midagi positiivset. Üks koosolekul osaleja oli kritiseerinud, et valitsus ei näidanud koosolekul üles mingisugust valmidust teemat sisuliselt arutada, vaid oli olnud pentsik ja mõttetu ajakulutus.

Muuli avaldas kahetsust, et riigikogus jääb sisuline arutelu ära. Teise lugemisega kaasneb tavaliselt parandusettepanekute arutelu, mille jooksul otsustatakse, millised punktid jäävad eelnõusse sisse. «Aga kui on 700 parandusettepanekut, millel mitte mingisugust sisulist mõtet ei ole, siis pole võimalik neid ka sisuliselt arutada. Kui parandusettepanekud on, et seadus jõustub 1. jaanuaril, 2. jaanuaril, 3. jaanuaril... Mida siis arutada?»

Sisulist arutelu on ühiskonnas peetud juba ligi aasta aega, vaidles Riikoja vastu. Muuli jäi endale kindlaks, et ühiskondlik arutelu ei asenda riigikogu arutelu. Riikoja silmis on selle puudumises süüdi valitsuserakonnad, mitte opositsioon, kuna valitsusel on kinnisidee reform läbi suruda ning ei olda valmis ettepanekuid arvesse võtma. Muuli hinnangul on tegemist liialdusega, sest veel eile muudeti kolme olulist punkti, ilma et eelnõu oleks veel üldse teisele lugemisele jõudnud. 

Esiteks kaotati ära 10 000-eurone väljamakse piir, sest juristid osutasid, et piirmäär võib olla põhiseadusega vastuolus. Teiseks tõsteti fondide laenuvõimekusmäära 10 protsendilt 25 protsendile. See aitab ennetada olukorda, kui suur hulk inimesi soovib lahkuda ühest väiksest fondist, siis peaks see väljamaksete katmiseks hakkama kiiresti oma varasid müüma. Kolmandaks pikendati väljamakse tegemise aega ühelt kuult viiele. Ka see annab fondidele lisaaega muudatustele vastata. 

Muuli silmis annavad need sisulised muudatused aimu, et valitsusel on valmidus ettepanekuid kaaluda. «Kui opositsioon tahab takistada riigikogu tööd, viidab ta lihtsalt aega. Rahvasaadikute 4000-eurose palgaga inimeste aega pannakse lihtsalt istuma.»

«Milline suurepärane klassivaenu õhutamine,» nentis Riikoja Muuli avalduse peale. 

Eelnõude sidumine valitsuse usaldamisega ei ole seaduseväline, sest rahvaesindajad on sellise võimaluse ministritele andnud, ei teinud Muuli valitsusele etteheiteid.

«See on täiesti seaduslik JOKK-skeemitamine,» jäi Riikoja kriitiliseks. «Oluline kõige selle juures on ikkagi see, et kui teha ühte reformi, siis peaks olema arvestatav hulk inimesi, arvestatav osa ühiskonnast, kes sellest võidab,» jätkas Riikoja. «Praegu kinnitavad kõik üksmeelselt, et sellest ei võida ei tulevased pensionärid, ei praegused rahakogujad. Sellest ei võida ka tegelikult need inimesed, kes raha välja võtavad. Tegemist on poliitilise jonni, mitte sisulise ja vajaliku reformiga.»