Vahetund Postimehega ⟩ Savisaare protsessi maakohtu otsus jättis vastuseta palju küsimusi

Harju maakohtu motiveeritud kohtuotsuse avalikustamiseni jäävad Savisaare kohtuprotsessi lahenduses õhku paljud küsimused. Ennekõike see, miks ei olnud kohtu hinnangul kahes kaasuses kuriteokoosseisu ning kuidas peaks riik korruptsioonijuhtumite vastu paremini võitlema, arvasid Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» ajakirjanikud Karel Reisenbuk, Herman Kelomees ja Karl-Eduard Salumäe. 

Karl-Eduard Salumäe tõi välja, et praegu on otsuse tegemise tagamaad alles lahtised, sest motiveeritud kohtuotsust pole saanud keegi veel lugeda. Karel Reisenbuk ütles, et tema ootabki ennekõike vastust küsimusele, miks mõisteti ärimehed Aivar Tuulberg ja Vello Kunman õigeks kuriteokoossseisu puudumise tõttu – kas prokuratuuril ei olnud piisavalt tõendeid, olid need tõendid hambutud, nagu on kaitsjad öelnud või tegi prokuratuur menetlusvigu? See selgub alles märtsi lõpus, kui motiveeritud kohtuotsus avalikustatakse, aga järelduste tegemiseks on see teave vajalik.

«Mul tekib üldine küsimus, et kuidas nii tihti on poliitikute korruptsiooniga seotud protsessides õigeksmõistvad otsused? Ma küsin seda selles valguses, et kui meil 99 protsenti kohtuotsustest Eestis on süüdimõistvad, siis päris palju on neid näiteid, kus sellistes protsessides tuleb õigeksmõistvaid otsuseid,» mõtiskles Herman Kelomees ja loetles näiteid: «See juhtus aprillirahutuste protsessis. See juhtus ühes kohtuastmes maadevahetuse protsessis. Näiteks Artjom Suvorov, Tartu endine abilinnapea mõisteti õigeks.» 

«See on loomulikult õigusriigile omane, et õigeksmõistmisi toimub. Aga ma mõtlen ka selle peale, et prokuratuur läheb kohtusse situatsioonis, kus ta peaks olema kindel, et inimene on süüdi. Ja mõõdukalt kindel või täiesti kindel selles, et ta saab sealt süüdimõistva otsuse.» Kelomees avaldas lootust, et motiveeritud kohtuotsusest saab vastuseid nii sellele kui ka laiemalt mõistmist, millised on korruptsioonikuriteod ja millised on meie väljakutsed nende menetlemisel. 

Nii prokuratuuri kui ka karistuse saanud riigikohtu liikme Kalev Kallo ringkonnakohtusse appellatsiooni esitamise kavatsusi kommenteeris Reisenbuk, et kuigi ta ei kahtle Harju maakohtu töös, võib olla hea, et kohtulugu värske pilguga üle vaadatakse. «Tahes-tahtmata on algusest peale selle protsessi ümber olnud väga palju müra, meedia tähelepanu. Tahes-tahtmata on olnud surve nii kohtule kui prokuratuurile.» 

Vahest tuleb ka ringkonnakohtust otsus, et prokuratuuril pole piisavalt tõendeid ning kuritegusid pole olnud. «Võib-olla siis me saame vastuse ka veidratele olukordadele. Näiteks Villu Reiljan, kes mõisteti süüdi Vello Kunmani altkäemaksu vahendamises. Eilse otsusega saime teada, et Vello Kunman pole altkäemaksu andnud. Kõiki neid vastuseid ma tahaks järgmistes kohtuastmetes kuulda.»