Omaniku ärihuvide ja ajalehe sõltumatuse sidumine avalikkuse silmis tähendab, et väljaanne võib hakata vaikima ka suurt tähelepanu pälvivates teemades, sest kardab, et ajalehte ei võeta enam tõsiselt, muretsesid Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».
Mikk Salu avaldas 31. detsembri Eesti Ekspressis pika loo, kus ta kirjutas apteegireformist selle kandi pealt, et käimasolev reform on konstitutsiooniliselt kaheldav protsess, mis seisneb varade sundvõõrandamises, võttis Rein Lang Salu loo kokku. «Minul tekkis seda pikka lugu lugedes küsimus, et kas mõni Postimehe ajakirjanik saab niisugust lugu kirjutada. Ja minu meelest ei saa. Sellepärast et kui Postimees samasuguse loo üllitaks, siis luuakse Postimehele märk otsa ette, et ta kaitseb oma omaniku huvi.»
Väino Koorberg meenutas, et samast teemast rääkis oma aruandes lugejaile Postimehe peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv. Korv kirjutas, et ajakirjandus peab olema hoolas, et nad kedagi kiusama ei hakkaks, ka suures tuhinas tõestada oma sõltumatust. Koorberg mõtiskles, et sellist väidet saab lugeda nii, et väljaanne peaks mõningaid teemasid vältima, aga vahest Korv tahtiski rõhutada vastupidist paradoksi.
«Siin ongi see lugu, et kui ajakirjanduse omanik on suurettevõtja, kellel on väga paljudes ettevõtetes osalus, siis juhtub paratamatult see, et ka nendest avalikku huvi pälvivates asjades peab olema omanikule kuuluv väljaanne vait, sest teda ei võeta enam tõsiselt. Minu meelest see on probleem,» arvas Lang.
«See on probleem, kui avalikkus seob üheselt omaniku ärihuvid ja väljaande sõltumatuse,» selgitas Koorberg väite eeldust. «See on kahe teraga mõõk, mis lööb mõlemale poole. Ja lööb väga valusalt.» Ühelt poolt lööb see mõõk omanikku, keda avalikkus on hakanud kutsuma erinevate nimedega. Teiselt poolt jäävad löögi alla ajakirjanikud, kes ei saa olla vabad mitte sellepärast, et omanik neid keelaks, vaid nad hakkavad kehtestama enesetsensuuri selle kaalutluse järgi, mida avalikkus neist arvab, põhjendas Koorberg.