Agris Peedu.

FOTO: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Ravivea korral on oluline, et kahjuhüvitise otsus viidaks haiglast kaugemale ja et ravile saaks erapooletu hinnangu, ning seda peaks tegema patsiendikindlustuse regulatsiooniga, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Usun, et kõik arstid ja õed Eestis töötavad oma erialal siirast soovist patsienti parimal viisil aidata. Patsiendi tervise heaks annavad endast parima ka haiglad organisatsioonina. Ei ole kahtlustki, et kui õnnetusjuhtum või haigus lõpeb surmaga, on see kirjeldamatu kaotus ja läbielamine lähedastele ning aastate jooksul, mil olen haiglas töötanud, olen näinud, kui raske on iga surm ka raviarstile ja õele.

Haiglas kahjuks ka surrakse, see on paratamatu. Olgu seepärast, et viimase staadiumi vähipatsiendile saame pakkuda vaid valuravi või et õnnetusse sattunu vigastused oli niivõrd rängad, et ka tänapäeva meditsiin ei suuda abistada. On ka juhtumeid, kui surm saabub tüsistuste tagajärjel, ehkki patsiendi seisund ei olnud sugugi lootusetu, ja halvimal juhul seepärast, et on tehtud raviviga. Olenemata surma põhjusest tajuvad arstid seda oma ebaõnnestumisena. Surmaga lõppevaid ravivigu tuleb küll ette haruharva, kuid isegi üks on liiga palju nii lähedaste, raviga seotud arstide, õdede kui ka haigla jaoks.