Eelmisel nädalal Ühendriikide droonirünnakus hukkunud Iraani kindralit Qassem Soleimanit Lääneriikides taga nutma ei jääda. Võimalik konflikti eskaleerumine USA ja Iraani vahel võib aga panna teised NATO liitlased keeruliste dilemmade ette, selgitasid Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» Postimehe ajakirjanikud Herman Kelomees, Martin Kutti ja Karl-Eduard Salumäe. 

Saatejuht Karl-Eduard Salumäe küsis, kuidas USA ja Iraani konflikt mõjutab NATO liikmesriikide omavahelisi suhteid.

«See muudab seisu üsna keeruliseks,» tõdes arvamustoimetuse juhi kohusetäitja Herman Kelomees ja meenutas 2003. aasta Iraagi sõda, kus Suubritannia toetas jõuliselt Ühendriike, Prantsusmaa ja Saksamaa jäid aga ettevaatlikuks. «Eestile on siin implikatsioonid selles mõttes, et me võime sattuda kahe tule vahele. Meil on USA väga tähtis liitlane. Samal ajal oleme juba kuu aja pärast Euroopa Liidus, kus meie tähtsaimat suurriigist liitlast ELis ehk Suurbritanniat seal enam ei ole. Mis tähendab, et Prantsusmaa ja Saksamaa sõna kaal on palju suurem.»

Kelomehe sõnul võib see panna meid keeruliste dilemmade ette, eriti siis, kui konflikt peaks eskaleeruma ja NATO Euroopa riigid peaksid otsustama, mida ette võtta.

Välistoimetaja Martin Kutti täiendas, et Eesti on selle aasta algusest ka ÜRO Julgeolekunõukogu liige. «Ma julgen öelda – ma loodan, et ma kellelegi liiga ei tee –, et meil ei ole väga tugevat spetsialiteeti Lähis-Ida küsimustes. Peame suutma väga keerulise probleemiga nüüd esimestel päevadel-nädalatel toime tulla. See on kindlasti paras väljakutse.» 

NATO puhul tõmbas Kutti paralleeli Türgi rünnakuga Põhja-Süürias kurdide territooriumil, mida teised liitlased ei toetanud. «Ma hetkel ei näe, et meil oleks NATOs üksmeel selles osas, kas ameeriklased käituvad õigesti või mitte.»

Salumäe tõi välja, et Eesti reaktsiooni on seni esindanud välisminister Urmas Reinsalu, kes suhtus USA tegevusse kui mitte heaks kiitvalt, siis mõistvalt. Kelomees lisas, et ka kaitseminister Jüri Luik asus USA selja taha. Ta avaldas soovi kuulda seisukohti ka teistelt ministritelt ja ospotsioonierakondadelt, et saada aimu Eesti poliitilise maastiku seisukohtadest. 

«Mulle tundub küll, et Eesti riigiaparaat on sellesse suunda [USA toetamisse] kaldumas. Võib-olla robustselt huvipoliitikast lähtudest on see õige otsus, aga kui meie riigi püsimise alustalad on muude asjade seas rahvusvaheline kord, see, et teiste riikide vastu agressiivseid samme ei astuta ilma väga heade põhjusteta... Vootele Päi tõi Postimehe arvamusloos välja, et õiguslik põhjendus, mida USA kasutas, on seesama, mida kasutas Venemaa Gruusia ründamise puhul aastal 2008. Nii et kõige muu kõrval satume ka moraalsete dilemmade ette,» tundis Kelomees muret.

Kommentaarid (3)
Copy