President ja valitsus teevad vastastikku poliitilisi žeste, et demonstreerida oma ebasümpaatiaid. Kalle Muuli hinnangul on suhete jahenemises süüdi president Kersti Kaljulaid, kes ütleb peaministri kohta krõbedaid sõnu. Hindrek Riikoja vaidles, et peaministri kohta ei ole president midagi öelnud, ainult valitsuse.
«Eks ära on ju jäänud palju asju,» mõtiskles Muuli. Tema sõnul algas ärajäämine pihta 29. aprillil, kui president ei õnnitlenud äsja ametisse astunud valitsust. Jüri Ratase loobumine vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule minekust on tugev poliitiline žest, aga Muuli liigitaks selle meelelahutusuudiste kilda. «Sündmus ise on ju selline, et kas keegi sinna läheb või mitte, isegi kui ta on peaminister – sellest ei muutu Eesti rahva elus ju midagi.»
«Eks ta peegeldab tervikuna presidendi ja peaministri ning presidendi ja valitsuse vahelisi konarlikke suhteid. Sellesama jõululõuna kohta on ka öeldud, et õigupoolest ei tahtnud seda keegi,» ütles Riikoja ja selgitas, et presidendi kantselei oli ärajäänud jõululõunaks pakkunud kuupäevi, mille puhul oli ette teada, et need valitsuse töögraafikuga ei klapi. Vastastikune ebasümpaatia rajab teed sellele, et kui pooleteist aasta pärast hakatakse valima uut presidenti, siis Kersti Kaljulaidil ilmselt Kadriorgu uuesti asja ei ole.
Muuli viskas kivi presidendi kapsaaeda. «Ennegi on olnud, et valitsuse ja presidendi suhted on kehvad. Me peame hindama, kuidas üks või teine institutsioon selles olukorras käitub. Siin on üks väga suur vahe. Peaminister on teinud selliseid poliitilisi žeste, et ta on jätnud sinna või teise kohta minemata [kuhu president kutsub], aga ta pole öelnud presidendi kohta ühtegi halba sõna. Ta pole öelnud, et president on ohuks Eesti riiklikule julgeolekule. Ta pole öelnud, et president on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale.»