President ja valitsus teevad vastastikku poliitilisi žeste, et demonstreerida oma ebasümpaatiaid. Kalle Muuli hinnangul on suhete jahenemises süüdi president Kersti Kaljulaid, kes ütleb peaministri kohta krõbedaid sõnu. Hindrek Riikoja vaidles, et peaministri kohta ei ole president midagi öelnud, ainult valitsuse.

«Eks ära on ju jäänud palju asju,» mõtiskles Muuli. Tema sõnul algas ärajäämine pihta 29. aprillil, kui president ei õnnitlenud äsja ametisse astunud valitsust. Jüri Ratase loobumine vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule minekust on tugev poliitiline žest, aga Muuli liigitaks selle meelelahutusuudiste kilda. «Sündmus ise on ju selline, et kas keegi sinna läheb või mitte, isegi kui ta on peaminister – sellest ei muutu Eesti rahva elus ju midagi.»

«Eks ta peegeldab tervikuna presidendi ja peaministri ning presidendi ja valitsuse vahelisi konarlikke suhteid. Sellesama jõululõuna kohta on ka öeldud, et õigupoolest ei tahtnud seda keegi,» ütles Riikoja ja selgitas, et presidendi kantselei oli ärajäänud jõululõunaks pakkunud kuupäevi, mille puhul oli ette teada, et need valitsuse töögraafikuga ei klapi. Vastastikune ebasümpaatia rajab teed sellele, et kui pooleteist aasta pärast hakatakse valima uut presidenti, siis Kersti Kaljulaidil ilmselt Kadriorgu uuesti asja ei ole.

Muuli viskas kivi presidendi kapsaaeda. «Ennegi on olnud, et valitsuse ja presidendi suhted on kehvad. Me peame hindama, kuidas üks või teine institutsioon selles olukorras käitub. Siin on üks väga suur vahe. Peaminister on teinud selliseid poliitilisi žeste, et ta on jätnud sinna või teise kohta minemata [kuhu president kutsub], aga ta pole öelnud presidendi kohta ühtegi halba sõna. Ta pole öelnud, et president on ohuks Eesti riiklikule julgeolekule. Ta pole öelnud, et president on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale.» 

Muuli lisas, et ka viimast äraütlemist põhjendas peaminister perepuhkusega, mitte sellega, et talle ei sobiks presidendi sõnad või teod. Ratas pole endale lubanud seda, et ta ütleks Kaljulaidi kohta halvasti. «Samal ajal kui kuulad presidenti, siis sealt tuleb kogu aeg täiesti absurdseid süüdistusi.»

Ütlus, et valitsus on ohuks Eesti julgeolekule, on kontekstist välja rebitud, ei pidanud Riikoja seda argumendiks presidendi vastu. «President ei ole ka peaministri kohta isiklikult niimoodi öelnud. Ta on nii valitsuse ja eriti ühe valitsuserakonna kohta öelnud,» selgitas Riikoja ja ütles, et ta eelistab sirgeselgselt oma arvamust välja ütlevat presidenti hallile arusaamatule ollusele. 

Põhiseaduslike institutsioonide ametikohti täitvad isikud peaksid vastastikku kasutama lugupidavat väljendusviisi, jäi Muuli kõigutamatuks. Kriitikat võib avaldada, aga kui ise kasutada teiste puhul taunitavat reljeefset sõnastust, siis on see piiri ületamine. Mida viisakam, seda parem, nõustus ka Riikoja.