Kai Klandorf

FOTO: Erakogu

Presidendil on suurepärane sõnavaliku oskus ning selle kasutamine noorte tunnustamiseks on tänuväärne, kirjutab Vabaühenduste Liidu juht Kai Klandorf.

Head uut aastat, kallis Eesti, ja aitäh proua presidendile aastalõputervituse eest!

Presidendi tervitus loob ühisosa erinevate maailmavaadete, arvamuste ja isegi põlvkondade vahel. Sõnaosavalt ja presidendile omases soliidsuses toob tänavune tervitus välja olulisimad sõlmpunktid möödunud aastast. 

Nõustun, et on tõesti põhjust Eesti noorte üle uhkust tunda. Me kujundame ju riiki ja elukeskkonda, kus lisaks meile endile elavad ka noored, tulevased põlved. On rõõm näha, et noored ka selle kujundamise osas ise häälekad on, ei lase enda eest otsustada ja seda tehes ka tõendatult targad on. Aitäh, proua president, et meie noori ikka tunnustavalt silmas peate.

Globaliseerumine on sõna, mis võib paljude jaoks hirmutav olla. Eestlased hindavad traditsioone, oma keelt ja kultuuri. Möödunud aasta oli ju ka meie traditsioonide austamise vaates oluline – Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. See on meie ajalugu, mida globaliseerumine meilt ei võta, kui on alles inimesi, kes seda väärtust ja traditsiooni oskuslikult edasi kannavad.

On rõõm näha, et noored ka selle kujundamise osas ise häälekad on, ei lase enda eest otsustada ja seda tehes ka tõendatult targad on.

Muutusi tuleb ellu viia osapooltega arvestavalt. Väitleja ja Vabaühenduste Liidu juhina kogen iga päev, kui oluline on kaasamine, arutelu ja ühine otsustamine. Kirjutan kahe käega alla presidendi mõttele alalhoidlikkuse ja tormakuse dialoogi väärtusest. Eesti on väike riik ja siin peab olema ruumi kõikidele, selleks peame õppima ehk olema natuke kannatlikumad, eri vaatenurki kuulama ja leida see kesktee, millel ka president oma kõnes oskuslikult sammub. 

Sõnavalik on oskus ja meie presidendil on see suurepärane. Näidete valikusse on peidetud mitu olulist väljakutset, millele lahenduste otsimise arutelud ka  järgmisel aastal kindlasti jätkuvad. Integratsioon, kliimakriis, tööhõive ja mitmed teised on teemad, millele  kõne vihjavalt viitab. Väljakutseid meie väikesel rahval jagub. Targa ja innovaatilise riigina leiame neile ka kindlasti lahendused.

Kõne ei manitsenud, ei tekitanud tuska. Polariseerumisest tulvil aasta lõpetab president selgelt ja kõlavalt, öeldes, et eri arvamuste osapooled on mõlemad vajalikud. Siis saamegi keskteel edasi minna. Oma kogemusest lisan siia aga juurde, et selle eeldus on toosama dialoog. Loodan, et meil jätkub mõistust ja mahti ikka eri vaatenurki kuulata, ilma et me kohe tingimata vastanduda püüaks. Õpin seda ise ka ikka järgmisel aastal edasi. 

Presidendi tervitus oli helge, lootust andev ega jätnud murenooti hinge, kuigi olen seda lõppenud aastal üsna sageli tundnud. Hea on võtta aasta kokku natuke helgemal toonil.

Aitäh!