Poliitikaguru eri ⟩ Aastahoroskoop 2020: valitsus jääb püsima

Eesti ÜRO julgeolekunõukogus, igikestev Brexit, tõrkuv Poola kliimaneutraalse Euroopa lubamisel, valitsuse käekäik ja muu oluline, mida toob meile alanud uus aasta. Poliitikaguru toimetus koosseisus Andreas Kaju, Tõnis Leht, Erik Moora, Tõnu Runnel ja Keit Kasemets võtsid ette järgmise aasta poliithoroskoobi. 

Mis te arvate, kas Eesti hääletab järgmisel aastal ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena erinevalt meie Euroopa Liidu liitlastest, küsis Andreas Kaju. «Jumal hoia, ei hääleta!» hüüatas Tõnu Runnel ja Keit Kasemets nõustus temaga kiiresti.

Erik Moora täpsustas, kas hääletamata jätmine (abstention) läheb erinevalt hääletamise alla. Kaju kinnitas, et nii see on ning nii Moora kui Leht sõnasid, et ka nende pakkumine on eitav. «Kui järgmise aasta lõpuni on välisminister Urmas Reinsalu, siis vastus on kindel jah,» jäi Kaju teistega eriarvamusele.

Kas Brexiti protsessis tuleb veel edasilükkamisi või saab 1. veebruarist 2020 lugeda Suurbritanniat nominaalselt Euroopa Liidust välja kuuluvaks? Ei lükku, sõlmitakse õhem ja kergem leping, arvas Leht. Kaju nõustus, et Boris Johnson teeb suuri pingutusi, et see teema enda jaoks laualt maha saada. Ebakindlam on Euroopa Liidu partnerite käitumine, aga tahaks loota, et see protsess saab nüüd läbi. 

Midagi ikka kokku lepivad, sõnas Runnel. Moora jäi skeptiliseks. Tema hinnangul ei saa Suurbritannia praegune valitsus siiamaani aru, mida läbirääkimised endast kujutavad ja see tähendab seda, et kokkulepet aasta lõpuks ei ole. Kasemets arvas, et tähtajad peavad. 

«Kui Euroopa Liit hakkas edendama kava muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks, siis oli seal neli väljalangejat – kolm Visegrádi riiki ja üks endine Põhja-Euroopa riik, pealinnaga Tallinnas. Edasiläinud kuude jooksul on tehtud selgitustööd, pingutusi, sisemist poliitilist mobiliseerimist. Järele on jäänud üks riik, kelle pärast EL ei saanud minna Madridi kliimakonverentsile sõnumiga, et meie oleme üheselt sõnastanud oma eesmärgina kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Oli üks, kes pani käe ette ja ütles, et meie jaoks see ei sobi. See oli Poola,» selgitas Moora. 

Nüüdseks on Poola ümberveenmiseks käiku lastud õiglase ülemineku fondi finantseerimine. Kas võib oodata, et järgmise aasta juuliks on Poola liitunud ELi konsensusega? 

«Mina usun Euroopa Liitu ja Poolasse, et leitakse need moosimisvahendid ja need miljonid ja miljardid, millega Poola söekaevurid tuuakse ka paati,» ennustas Leht. Kaju lisas, et tulevikku võib alati lubadusi anda ja seetõttu Poola ka kaasa tuleb. Nõustus ka Kasemets.

«Poola on ikkagi Poola. Neile ei hakka ussi- ega püssirohi,» oli Runnel ettevaatlik. «Ajavad mingit oma asja valitsuse tasandil. Panevad sõrgu nii palju vastu, kui võimalik, nii et õnnestub juulist edasi lükata. Ei.»

Moora arvas, et Euroopa Liidu aruteludes ei ole Poola sugugi olnud kõige destruktiivsem ning nad kasutavad praegu läbirääkimiste hinna tõstmise strateegiat. Tema ennustus on jaatav. 

Kodumaistest küsimustest ei saa üle ega ümber valitsuskoalitsiooni püsimisest. Kui lähtuda taustaeeldusest, et ei sotsiaaldemokraadid ega Reformierakond ei lähe EKREga kokku, on võimalik vaid kolm alternatiivi: Reformierakond ja Keskerakond või Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid. Neist esimese puhul peaksid nii üks kui teine parteijuht, või veel parem, mõlemad vahetuma, sest ei Kaja Kallaselt ega Jüri Rattalt ei ole koostööd oodata, arvas Leht. 

Valitsuse käekäiku hakkab mõjutama see, millist elu hakkavad elama suured poliitilised teemad: pensioni teise samba reform, apteegireform ja see, kui palju on valitsusel võimalik sisulist tööd teha. Koalitsioonilepingust ootavad rahvahääletuse seadustamine ja kodakondsusseaduse muudatused lauale tõstmist ning on oodata, et valitsuserakondade vahel on eriarvamusi, hindas Kasemets.

Moora arvas, et peamiseks küsimuseks saab hoopis Isamaa käitumine pärast seda, kui nad on saanud ära teha oma pensionireformi.  

Kas praegune valitsus on ametis 1. jaanuaril 2021. aastal sama peaministri ja valitsuserakondadega? «Ikka on,» ütles Kasemets lühidalt. Kaju nõustus. «Tuleb üks suvine muutus ja kukub see valitsus,» ennustas Runnel. «Eelmise ja üle-eelmise aasta horoskoopide põhjal otsustan olla pessimistlik. Jah, see on ametis,» arvas Moora. «Mina olen optimistlik ja ütlen, et jah, see on ametis,» ütles Leht vastu.

Kuula kõiki ennustusi ja arutelu Poliitikaguru 1. jaanuari erisaates!