Eesti ÜRO julgeolekunõukogus, igikestev Brexit, tõrkuv Poola kliimaneutraalse Euroopa lubamisel, valitsuse käekäik ja muu oluline, mida toob meile alanud uus aasta. Poliitikaguru toimetus koosseisus Andreas Kaju, Tõnis Leht, Erik Moora, Tõnu Runnel ja Keit Kasemets võtsid ette järgmise aasta poliithoroskoobi.
Mis te arvate, kas Eesti hääletab järgmisel aastal ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena erinevalt meie Euroopa Liidu liitlastest, küsis Andreas Kaju. «Jumal hoia, ei hääleta!» hüüatas Tõnu Runnel ja Keit Kasemets nõustus temaga kiiresti.
Erik Moora täpsustas, kas hääletamata jätmine (abstention) läheb erinevalt hääletamise alla. Kaju kinnitas, et nii see on ning nii Moora kui Leht sõnasid, et ka nende pakkumine on eitav. «Kui järgmise aasta lõpuni on välisminister Urmas Reinsalu, siis vastus on kindel jah,» jäi Kaju teistega eriarvamusele.
Kas Brexiti protsessis tuleb veel edasilükkamisi või saab 1. veebruarist 2020 lugeda Suurbritanniat nominaalselt Euroopa Liidust välja kuuluvaks? Ei lükku, sõlmitakse õhem ja kergem leping, arvas Leht. Kaju nõustus, et Boris Johnson teeb suuri pingutusi, et see teema enda jaoks laualt maha saada. Ebakindlam on Euroopa Liidu partnerite käitumine, aga tahaks loota, et see protsess saab nüüd läbi.
Midagi ikka kokku lepivad, sõnas Runnel. Moora jäi skeptiliseks. Tema hinnangul ei saa Suurbritannia praegune valitsus siiamaani aru, mida läbirääkimised endast kujutavad ja see tähendab seda, et kokkulepet aasta lõpuks ei ole. Kasemets arvas, et tähtajad peavad.
«Kui Euroopa Liit hakkas edendama kava muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks, siis oli seal neli väljalangejat – kolm Visegrádi riiki ja üks endine Põhja-Euroopa riik, pealinnaga Tallinnas. Edasiläinud kuude jooksul on tehtud selgitustööd, pingutusi, sisemist poliitilist mobiliseerimist. Järele on jäänud üks riik, kelle pärast EL ei saanud minna Madridi kliimakonverentsile sõnumiga, et meie oleme üheselt sõnastanud oma eesmärgina kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Oli üks, kes pani käe ette ja ütles, et meie jaoks see ei sobi. See oli Poola,» selgitas Moora.