Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: Postimehe struktuuri tõttu pididki pinged plahvatama

Postimees peaks oma juhtimisstruktuuri korda seadma ja selgelt otsustama, kas soovitakse teha kvaliteetajakirjandust või kollast meediat, soovitasid Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

Rein Lang tuletas meelde, et kui nad Väino Koorbergiga tegid aasta eest ennustusi, mis ootab ajakirjandusmaastikku 2019. aastal, siis ühe olulise teemana märkisid nad ära korraldusliku segaduse Eesti Meedias ja selle võimalikud järelmid. «Eesti Meediast on nüüdseks saanud Postimees [Grupp], aga kaks šamaani nägid millegipärast kõike seda ette ja ega see nüüd ülearu keeruline ka ei olnud. Kui luuakse selline juhtimissüsteem, selline struktuur, selline käsuahel, siis on see ainult aja küsimus, millal mingisugused pinged plahvatavad.»

Lang tunnistas, et tagantjärele tark on ikka lihtne olla, aga temal oli kõrvalt imelik vaadata juhtimissüsteemi, kus on peatoimetaja, peatoimetaja kõrval on mingid toimetajad, kes teevad Minu Eesti lehekülgi, kus on vastutav väljaandja, kellele omakorda alluvad mõned osakonnad, mis ei allu peatoimetajale – käib mingisugune tants ja trall ning selles kontekstis on pinged lihtsad tekkima.

«Kas meil on tegemist kriisiga, mis puudutab ühte organisatsiooni siseasju ja mis on selle organisatsiooni omaniku, tegevjuhi ja selles organisatsioonis töötavate inimeste küsimus või meil on tegemist millegi laiemaga,» mõtiskles Väino Koorberg. «Kas me saame vaadata Postimeest kui lihtsalt ühte äriettevõtet või me peame vaatama Postimeest kui institutsiooni. Ja väga olulist institutsiooni ühe olulise põhiõiguse, sõnavabaduse institutsioonina.»

«Postimees peab täna ikkagi need kastikesed maha joonistama, et igaüks saab aru, kes kellele allub, mida ta tegema peab ja kellel on personaalne vastutus ühe või teise asja eest,» tuli Lang struktuurse korralduse juurde tagasi. 

«Tegelikult me räägime päris vastupidisest olukorrast, et need kastikesed olid inimestega täidetud ja nüüd on need tühjaks jäänud,» ei nõustunud Koorberg. Eelmisel nädalal poolte kokkuleppel lahkunud Merili Nikkolo oli üheaegselt nii vastutav väljaandja kui ka täitis peatoimetaja ülesandeid pärast Peeter Helme tagasiastumist novembris. Tema hinnangul ei olnud tegemist ka positsioonisõjaga, kus vastutav väljaandja oleks kümne küünega oma toolist kinni hoidnud ning töötanud vastu ajalehele uue peatoimetaja leidmisele. 

Lang ja Koorberg tõstatasid, et teine oluline küsimus nii Postimehe kui ka ajakirjandusvälja jaoks laiemalt on kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutuse omavaheline suhe. «Kas kvaliteetajakirjandusega on võimalik kaheksat miljonit [eurot] kuidagi tagasi teenida või tuleks võimalikult palju kollast lasta? See ei kõla minu suust sugugi irooniliselt. Jätkata klikimudeliga nii kaua, kuni saab ja vaadata, mis tulemus on. Ma kujutan ette, et sellel põhjal võis küll vastuolusid tekkida,» sõnas Koorberg, viidates Postimees Grupi eelmise aasta kahjumile. 

Eelmisel esmaspäeval teatati Postimehe senise vastutava väljaandja Merili Nikkolo lahkumisest, mille järel esitas lahkumisavalduse ka uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa. Reedel otsustasid lahkuda veel mitmed uuriva toimetuse ajakirjanikud.