Sverdlovski oblastist kirjutatakse: «Meil pole aega internetis istuda, miitinguid pidada, meie teeme tööd.» See on tehase Uralvagonzavod tööliste eile avaldatud pöördumine Venemaa töörahva poole.
Argo Ideon: aegunud pakt
«Meie vabrikukorstnad suitsevad, meil on tööd ja palka, on perspektiivi. Peame kuulutama, et ei luba Venemaad jälle paljaks varastada, pöörduda tagasi kaosesse ja tööpuudusse, oligarhide ja jutumeeste võimu juurde.»
Venemaa detsembrisündmusi jälgides võib kiirelt tekkida küsimus, kes õigupoolest on praeguse süsteemi toetajad ja vastased. Palun, Uurali mägedes elavad kindlasti Vladimir Putini ühed ägedamad pooldajad.
Nižni Tagilis asuva tehase sinikraed toodavad nii raudteevaguneid kui tanke ja kutsuvad üles looma kõigis ettevõtetes Putini toetuskomiteesid. 15. detsembril üleriigilistes Vene telekanalites otseeetris olnud peaminister Putini küsimuste-vastuste saates anti selle vabriku esindajaile võimalus esitada kolm küsimust.
Tehase koostetsehhi juhataja Igor Holmanskihh teatas Putinile ja auditooriumile varjamatult, et kui miilits (politsei) ei oska töötada ega saa hakkama miitingutega, siis «meie oma meestega oleme valmis välja tulema ja oma stabiilsuse eest seisma, muidugi seaduse raames».
Loomulikult on Putinil hulk toetajaid ka muudes elanikkonnakihtides. Tõenäoliselt jagub seda kokku nii palju, et isegi täiesti vabade presidendivalimiste korral oleks ta killustatud opositsiooni kandidaatide vastu märtsis edukas – kas ühe või kahe vooruga, võib veel vaielda.
Milline on aga nende venelaste koondportree, kes on valmis omaks võtma loosungi «Venemaa ilma Putinita »? Tegemist on üpris kirju seltskonnaga, kuid soovitaksin selle kohta lugeda politoloog Stanislav Belkovski hiljutist kolumni saidil openspace.ru.
Belkovski järgi koosneb poliitiliselt aktiviseerunud kiht põhiliselt haritud vene linnaelanikest. «2000. aastal sõlmis [Putini] bande nendega mittekallaletungipakti, » kirjutab politoloog. «Selle lepingu põhiline sisu oli olmevabaduste lubamine poliitilistest vabadustest loobumisel.»
Ehk teisisõnu, Vene haritud linnaelanikkond pidi loobuma aktiivsest osalusest poliitikas, kuid sai kinnituse, et võimud ei sekku nende isiklikesse asjadesse – sõitke, kuhu tahate, sööge ja lugege, mida tahate.
Enamik oli sellise asjade seisuga rahul, üksikud rahulolematud said marginaali sildi. Nüüd paistab pakti «parim enne» läbi saavat. Sellest kõneleb juba asjaolu, et Ühtse Venemaa endagi sees leidub neid, kes avalikult hiljutisi valimisvõltsimisi taunivad. «Vene talv» või «perestroika-2» alles võtab hoogu.