Avaliku ja erasektori koostöö unistuste plaanide täitmiseks on positiivne algatus, aga küsitavaks jääb valitsuse motivatsioon. Kui peamiseks eesmärgiks on koostööprojektide riigieelarve tasakaalu reeglite alt väljaviimine, siis averusega võib seda saavutada, aga tulemuseks on ka kulukamad projektid, arvasid Andreas Kaju ja Keit Kasemets Kuku Raadio saates «Poliitikaguru».

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP ehk averus) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte nagu neljarajalised teed. See on rahandusministri Martin Helme toetatud plaan. 

Valitsuse katseprojektiks tuleb Libatse-Nurme teelõik, mille väljaehitamist toetas rahandusministeerumi tellitud õiguslik analüüs. 

Teostatavuse puhul tuleb arvesse võtta nii rahalist kui ka õiguslikku teostatavust, märkis Andreas Kaju. «Valitsuskabinetis presenteeris minister Helme õiguslikku analüüsi, mis uuris seda, kas Eesti seadusandlus toetab PPP-projektide suuremahulist läbiviimist.» 

Kaju sõnul on oluline, et tellitud õiguslikule analüüsile oli ette antud eelduseks, et averuse projektid jäävad välja riigieelarve tasakaalu arvestamisest. «See on sisulises plaanis üks kõige olulisemaid küsimusi. Kas ja kuidas tuleb PPP-projekte teha, et see ei kajastuks meil kohustusena, mis automaatselt lükkaks meid eurotsoonis lubatud eelarve tasakaalu reeglitest välja.»

«Averus on positiivne algatus. Niikaua, kuni sinna juurde ei käi kogu aeg jutt, et me ei saa sellepärast investeerida ja teid ehitada, et Euroopa Liidu reeglid ei luba. Eesti eelarvereeglid on ikkagi palju konservatiivsemad, kui ELi eelarveraamistik lubaks. Pigem ikkagi oleme täna olukorras, kus me enda siseriiklike reeglite tõttu ei saa suuremat eelarvepaindlikkust lubada,» täpsustas Keit Kasemets. 

«Võib-olla see eeldus on juriidilises lähteülesandes õigesti pandud. Lihtsustatult tähendab see, et teed tuleb ehitada nii, et nii ehitusrisk, hooldusrisk kui ka nõudlusrisk jääksid ettevõttele,» jätkas Kasemets. «Kui kõik need riskid kannab erasektor, siis Eurostat peab andma hinnangu, kas ta siis eelarvetasakaalu kuulub.» 

Kasemets tõi näiteks Läti, kus avaliku ja erasektori koostöös ehitatud ringsõit loeti eelarvetasakaalu alt välja. Küsimuseks on ennekõike, miks peaks seda niiviisi tegema. Kui põhiline eesmärk on mitte lähtuda eelarvereeglitest, siis ta jääb kõhklevale seisukohale, kas averuse kasutamine on selleks parim meetod. Kui erasektor kannab kõik projekti riskid, siis see suurendab projekti maksumust. 

Kaju nõustus, et averuse projektide tegemisega kaasnevad ohukohad, mida tuleb arvesse võtta. Olukorras, kus riigile on raha on täna kõige odavam ja paljud riigid annavad välja negatiivseid võlakirju, aga eelarvereeglite tõttu peab kasutama averust, siis see on vale motivatsioon ning toob kaasa kulukamad projektid. 

Kommentaarid (11)
Copy