Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teadur Kalev Stoicescu rääkis podcastis «Märk maha», miks ja mil määral on Süüriast Al-Holi laagrist Soome kodanikest laste ja naiste koju toimetamine poliitiline küsimus. «Tegemist ei ole küll väga suure inimhulgaga, aga küsimus on teatud määral ka poliitiline,» lausus RKK teadur.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu kirjeldas Süürias Al-Holi laagris viibivate kinnipeetud inimeste eluolu. Naiste ja laste hulk on seal tänavu kasvanud plahvatuslikult. «Aasta alguses oli neid ca 10 000, nüüd on neid üle 70 000. Lapsi on seal kindlasti palju rohkem kui naisi. Naisi, kes on tulnud sinna läänemaailmast, on seal tuhandeid,» rääkis Stoicescu.

Nende seas on ka mõnikümmend Soomest pärit naist ja last. «Täpsemalt oli vist 10-12 naist ja ca 30 Soome last. Ka Soome eelmine ja üle-eelmine valitsus arutasid seda küsimust. Tegemist ei ole küll väga suure inimhulgaga, aga küsimus on teatud määral ka poliitiline,» põhjendas RKK teadur.

Soome Keskerakond pakkus, et rääkima peaks pigem lastest. Dokumentides asendati «kodanikud» või «inimesed» sõnaga «lapsed». «Probleem on selles, et ei saa tuua tagasi lapsi, kelle emad sellest keelduvad, et nemad jäävad Süüriasse ja lapsed lähevad Soome. See on ka loogiline,» nentis Kalev Stoicescu ja lisas, et esimese sammuna toodi Soome tagasi kaks orbu. «Edasi hakatakse rääkima iga lapse puhul eraldi. Tähendab, seal ei ole üldist reeglit. Vaadatakse täpselt, kes ta vanemad on olnud ja kas neil on kuritegelik minevik. See volitus on antud Soome välisministeeriumile, kes peab iga juhtumi kohta tegema eraldi otsuse,» põhjendas Kalev. 

Poliitiline osa on läbi ja nüüd järgneb konkreetne hinnangu andmine igale naisele. Vastavalt sellele, kes oli tema abikaasa ja mida ta ise on teinud. Loomulikult kui õnnestub fakte leida ja kontrollida. «Lugesin ühte Soome Yle reportaaži sealt laagrist kohapealt. Intervjueeriti kuut naist, kes tahavad tulla tagasi Soome ja tundusid vähemalt jutu järgi mõõdukad. Üks neist oli kindel Islamiriigi võitleja, kes ütles, et Soomes moslemeid ei austata ja parem on elada seal, kus kehtib šariaat. Sellistel puhkudel on selge, et sellist inimest ei ole mõtet ka veenda tulla Soome tagasi. Ta ei tahagi seda,» arvas RKK teadur.

Sel teemal on ka Supo (Soome kaitsepolitsei) sõna võtnud. Julgeolekurisk on olemas. Supo jälgib Soomes pea neljasadat inimest, kes on potentsiaalselt radikaliseerunud, võimalikud terroristid. «Loomulikult on seal ka nii-öelda mõõdukaid mosleminaisi, kes on ka oma lapsi vastavas vaimus kasvatanud. Olgugi, et nad on kõik näinud sõjaõudusi. Võib-olla näinud ka peade mahavõtmist või kes teab mida. Neil on olnud võib-olla teatud ootused ja nad on kuid, võib-olla isegi aastaid oodanud, et nende suhtes langetatakse otsus,» tõi Kalev Stoicescu välja ja lisas, et mõõdukus ja ootused võivad asenduda mingil hetkel frustratsiooniga. «Sealt edasi toimub radikaliseerumine. Sellele  on paljud eksperdid tähelepanu pööranud.»

Kommentaarid
Copy