Koalitsioon jätkab töises meeleolus seni, kuni see valitsus on võimeline suuri asju ära tegema, kinnitas peaminister Jüri Ratas Kuku Raadio saates «Nädala tegija». Ratase hinnangul ei ole välismeedia jaoks EKRE üldse nii oluline teema, nagu see meile kodus võib näida.

Kui palju suutis EKRE esimees Mart Helme oma viimaste väljaütlemistega Eesti mainet kahjustada, küsis saatejuht Ulla Länts, viidates eelmisel pühapäeval Tre Raadios Helme öeldud sõnadele, et värske Soome peaminister on kassapidaja ja harimatu tänavaaktivist. 

«Ma suhtlen rahulikult oma ametikaaslastega väljaspool Eestit. Kui rääkida sellest Soome kohta ütlusest, mis tuli ühest teisest raadiost – ma ei saa kuidagi öelda, et see andis Eestile tuult purjedesse. Ta kindlasti võttis tuult ära. Ma ei arva, et see Eesti laeva keeraks teisele kursile. Aga seda tuult purjedesse on meil nüüd vaja tagasi saada,» ütles Jüri Ratas.

Peaminister kinnitas, et nii tema kui Soome peaminister Sanna Marin on siiralt valmis edasi liikuma samasuguse koostööga, mis Eesti ja Soome vahel on olnud. 

Soomlased ise on päris pahased siseministri avalduse peale, selgitas Länts. «Seda solvumist on ju võimalik mõista?»

«Nagu ma ütlesin, see positiivne ei ole. Tulebki mõista. Mida ma tahan öelda: ei ole tähtsust, kas me elame Eestis või Soomes, heast tublist inimesest, kes on kassapidaja või postiljon või metsatööline – neist kõigist võib saada järgmisel hetkel hoopis mõnel teisel ametikohal töötav inimene. Olgu ta kunstnik, olgu ta ajakirjanik, olgu ta õpetaja, olgu poliitik. Olgu ta peaminister või president. Kunagi on olnud selline ütlus, eriti erasektoris, et ajalehepoisist miljonäriks. Ma arvan, et seda peabki üks avatud, demokraatlik õigusriik tegelikult oma inimestele pakkuma. Neid võimalusi ei saa kuidagi eos ära võtta. Vastupidi,» põhjendas Ratas oma seisukohta.

Valitsuserakonnaks muutumine ongi keeruline

Peaminister ütles, et ta ei saa nõustuda hinnanguga, et ta on sellel aastal pidanud välismeediale andma üksnes EKRE-teemalisi selgitusi. «Seda tegelikult ei ole üldse nii palju, nagu seda siin tunnetatakse või arvatakse.» Ratase sõnul on palju rohkem on olnud sel aastal neid teemasid, mis on Eestile olulised, olgu selleks siis digiteemad või NATO. Samuti jäi silma Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideermine, kus Eesti võistles endast tunduvalt suurema Rumeeniaga. Samas on olnud oluline anda selgitusi rahapesuteemadel. 

Kui Ratas andis kevadel koalitsiooniläbirääkimiste aegu intervjuusid, et opositsioonist esimest korda valitsusse astumine võibki erakonnale keeruline samm olla, kas ta kujutas ette, et see saab olema nii raske? «Ühelt poolt võib ju arvata, et pole palju inimesi pakkuda ministritoolidele. Seda ebakompetentsust, mis sealt tuli, me nägime. Mulle tundub, et avalikkus, kes kritiseeris EKRE võtmist koalitsiooni, kujutas ette, kui hulluks olukord läheb. Aga mina arvan, et nii hullu olukorda keegi ette ei kujutanud,» ütles Länts.

«Eks peaministri päevad, alustades esmaspäevast ja lõpetades pühapäevaga, ole reeglina alati väljakutsuvad. Teiselt poolt on see alati väga suur au ja vastutus. Kui kasutada sõna keeruline, siis need on tihtilugu päris keerulised. Valikud ei ole sellised, et siin on keeruline ja halb lahendus ning siin on sirgtee ja pilvitu lahendus. Pigem on alati valikud need, kus on halb ja keeruline valik ning veel halvem ja keerulisem valik,» vastas Ratas.

«Nüüd kui rääkia ministrivahetustest, et pole piisavalt pikk pink. Ma hakkasin mõtlema, et eelmises valitsuses sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Keskerakonna vahel oli esimese aastaga vahetanud circa viis ministrit. Täna on vahetunud kolm ministrit.»

«See vahetus ei olnud tingitud sellest, et ministrid lihtsalt ei saanud oma tööga hakkama või olid veel hullemad probleemid, nagu siin ühel juhul,» argumenteeris Länts. 

Eelmises valitsuses üks erakond vahetas kolm ministrit välja. Ka Keskerakond pidi neid vahetusi tegema ning nendel oli selja taga kümme aastat opositsiooni, jäi Jüri Ratas oma seisukohale kindlaks. 

Pole teada, kuidas kõige paremini ravimiturgu organiseerida

«Koalitsioonis on töine õhkkond,» ei nõustunud Ratas küsimusega, kas teisipäeval läbi kukkunud apteegireformi muudatuskava ja Mart Helme umbusaldamine on valitsuse suhteid pingestanud. «Meil olid sel nädalal päris mahukad kabineti- ja valitsusinstungid. Väga suured teemad. Nii tempo kui ka soov leida kompromisse, mis on valitsusele olulised, oli küll hea.»

«Kui rääkida hääletustest, siis apteegireformi puhul oli algusest peale teada, et Keskerakonna fraktsioonis on erinevaid seisukohtasid. Ma rõhutasin ka mitu korda, et me peame lähtuma kõige lihtsamast põhimõttest, et iga liige on oma mandaadis vaba. Ma sellest ka informeerisin koalitsioonipartnereid.» 

Ratas ütles, et ta praegu ei oska öelda, milline tee oleks ravimite kättesaadavuse tagamiseks parim. Küsimuseks on ka see, et kättesaadavuse all näevad mõned inimesed olukorda, kus igas kaubanduskeskuses on kaks apteeki, teised aga hinnatasandi kontrollimist. 

Mart Helme ei lõhesta valitsust

Intervjuus peaministriga ei saa üle ega ümber ka Mart Helme isikust. Kui Mart Helme väljaütlemiste peale ei vihasta enam eriti keegi, sest sealt on seda oodata, siis kõik on vihased peaministri peale, kirjeldas Ulla Länts rahva pahameelt. «Kui vihane te ise olete iga järgmise korra puhul?»

«Kelle peale? Endale peale või...» täpsustas peaminister.

«Ei, Mart Helme ja kogu selle olukorra peale,» selgitas Länts.

«Ma tahan kõigepealt öelda, et koalitsioonis on kolm partnerit. Ja koalitsiooni partneritel on esimehed. Üheks on Mart Helme, üheks on Helir-Valdor Seeder ja siis üheks olen mina. Ma kindlasti sellega ei nõustu, kui me ütleme, et vot üks inimene on see suur kurjuse juur. Ei ole nii. Ma tahan öelda, et Mart Helme väga paljudes tõsistes aruteludes vaatab mitte ainult oma sisevaldkonda, vaid tunneb muret paljudes teistes valdkondades. Seda näen mina ju vahetult.»

«Sellist positsiooni ma küll ei võta, et ühega on probleem ja teised kõik on kullatükid. Ei ole nii. Kunagi ei ole elus nii. See on selge, et koalitsiooni suurimal erakonnal, kes kannab peaministrivastutust, on kõige suurem kohustus hoida meeskonda toimivana. Ma olen öelnud eelmise koalitsiooni puhul ja ütlen seda ka täna, et kui see koalitsioon ei suuda enam midagi teha, on lihtsalt tiksumine ja olemine, siis sellega ma pole nõus. Ka neid vastuväiteid täna on. Öeldakse, et see koalitsioon ei tee midagi. Ma veelkord ütlen, et oleme suuri asju teinud – kliima, politsei- ja päästeinvesteeringud, komandode korda tegemine, rahvusraamatukogu,» loetles Ratas.