Riigikogu liige Andrei Korobeinik selgitas podcastis «Märk maha», miks ta hääletas teisipäeval ravimiseaduse muutmise seaduse tagasilükkamise poolt. «Selle (eelnõu - toim)tase ei olnud tänapäeva mõistes aktsepteeritav,» selgitas Korobeinik.
«Eelmine kord ma riigikokku ei kandideerinud, aga üle-eelmine kord (XII riigikogu - toim) oli riigikogus apteekide asutamispiirangu tühistamine. Mulle tundus, et see on rumal idee,» selgitas Korobeinik ja lisas, et toona Reformierakonna ridades olles üritas ta maha müüa ideed, et seda ei peaks toetama. Andrei Korobeinik oli toona hääletusel erapooletu, aga seadus läks läbi. «Ma leian, et see oli viga. Täna ongi käes need probleemid, mida kartsin,» selgitas tänavu Keskerakonnaga liitunud Korobeinik.
Riigikogu õiguskomisjoni liige Korobeinik tunnistas, et tegelikult kaalus ta hääletusel erapooletuks jäämist. Vähemalt esimesel lugemisel. Siis aga tekkisid küsimused eelnõu teksti ja seletuskirja kohta. «Minu üllatuseks ei suutnud eelnõu algatajad küsimustele vastuseid anda. See oli ohumärk. Mulle tundus, et eelnõu sellisel kujul on lihtsalt läbimõtlemata. Kui eelnõul puudub nii-öelda vastutav isik, kes tunneb seda ideaalselt, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksin seda toetama,» arvas riigikogu liige Korobeinik. «Sellepärast olingi eelnõu vastu, et selle tase ei olnud tänapäeva mõistes aktsepteeritav.»
Andrei Korobeinik hoiatas, et apteegireformiga kaasnevad teatud riskid. Peamiseks ohuks peab riigikogulane Eesti turu väiksust ja seda kontrollivaid ravimifirmasid. «Sellest streigist (apteekide streik kolmapäeval - toim) nägime, milleks on nad tegelikult võimelised,» lisas Korobeinik ja nentis, et reformi sisu on selles, et apteegid võiksid kuuluda proviisoritele.
«Täna nad ei kuulu proviisoritele sellepärast, et asutamispiirang võeti maha. Vanasti ei saanud uut apteeki rajada juba olemasolevast apteegist ühe kilomeetri raadiuses. Täna saab. Selle tulemuseks tulid need ketiapteegid sinna, kus juba tegutses proviisoriapteek,» selgitas riigikogulane ja nentis, et probleem seisneb selles, et ketiapteekidel on rohkem ressursse, mis annab neile võimaluse proviisoriapteegid nii-öelda välja süüa.
«Nüüd tahame, et olukord oleks nagu oli sajandi alguses. Aga keegi ei saa sundida suurfirmat müüma enda apteeki, kui ta seda ei soovi. Jah, ta peab selle kinni panema, kui reform jõustub, aga müük on vaba tahe. Võibki juhtuda, et meil on mõned kuud apteegid kinni. Proviisorid tahavad neid osta, aga müügitehinguid ei toimu,» hoiatas Andrei Korobeinik ja lisas, et see oht on täiesti reaalne, aga loodetavasti võidab terve mõistus.