Vahetund Postimehega ⟩ Vald ei usu, et noored võiksid iseseisvalt mõelda

Kui vallavalitsus nimetab võimukriitilisi noori ajupestuteks või manipuleerituteks, siis see ei tee au vallale, mis peaks arendama noortes kriitilist mõtlemist, arvas Postimehe arvamustoimetaja Herman Kelomees Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega».

Lüganuse vald lõpetas töösuhte Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustaluga ja seepeale korraldas koolipere eile hoiatusstreigi. 

Kogu lugu sai alguse 2013. aastal, kui Reformierakonna ridadesse kuuluv Uustalu kaasas kohalike omavalitsuste valimiste eel valimisnänni jagamisse koolilapsi. Uustalu ise kinnitab, et see oli tema viga ning on sellest episoodist õppinud, selgitas Postimehe uurimistoimetaja Helen Mihelson, kes käis õpetajate streiki ise kajastamas. 

Nüüd heidab vallavalitsus Uustalule ette, et ta lubas kooli ruumides pidada Reformierakonna noorte koosolekut. Õiguskantsleri seisukoha järgi võib õppetöövälisel ajal kooli ruume selliseks otstarbeks kasutada, kui sealjuures ei tehta piiranguid ühelegi teisele erakonnale.

Direktor peab vallandamise põhjuseid otsituks, sama arvavad tema selja taha koondunud kohalikud.

Uustalu vallandajaks on Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liige ja Lüganuse vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev. Ta on varem olnud Kiviõli linnapea, pärast haldusreformi pole Keskerakonna nimekirjal sealses piirkonnas enam niivõrd suurt võimu, kirjeldas arvamustoimetaja Herman Kelomees. 

Varem oli Keskerakonnal Kiviõlis enamus, nüüd, pärast Lüganuse vallaga liitmist vaid kolmandik. Iga volikogukoht on arvel, sest praegu on koalitsioonil kümme häält, opositsioonil üheksa, kelle sekka kuulub ka Uustalu.

Kõrvale ei jää ka riigi tasand, sest Dmitrijev on Riigikogus Yana Toomi asendusliige ning soovib selle saadikukoha kindlustamiseks saada võimalikult suurt võimu. Kelomees peab just Dmitrijevi ebakindlat positsiooni nii volikogus kui ka Riigikogus põhjuseks, miks ta nii agressiivselt võitleb koolidirektori vastu. 

Kus on see kohalik kogukond, kes vallavanema Viktor Rauami sõnul Uustalut ei toeta, küsis Mihelson. Kohalikud ettevõtjad, õpetajad ja haridustöötajad üle riigi on vastanud Uustalu vallandamisele kriitikalainega.

Mis saab edasi, kui Keskerakond ja Reformierakond on omavahel sarved kokku pannud, küsis saatejuht Indrek Lepik. Mihelson pidi tõdema, et ei direktor ega vallavanem näe võimalust ei edasi- ega tagasiliikumiseks. Eile anti sisse kolm umbusaldusavaldust praeguse vallavõimu vastu, mille tulemused selguvad jõuluks. 

«Pall on volikogu käes, mis peab otsustama, mida teha umbusaldusavaldustega,» ütles Mihelson. Koolipere ootab oma direktorit tagasi ja seni ei tee edasisi plaane. 

«Vald kasutab selliseid mõisteid nagu «ajupestud» ja «manipuleeritud» noorte kohta, kes avaldavad oma meelsust – nii nende kohta, kes pidasid koosolekut kui ka nende mitmesaja, kes vallavalitsuse ette protestima tulid. Mulle tundub, et see on märk usaldamatusest noorte suhtes või uskumatusest, et noored võivad ka iseseisvalt mõelda,» mõistis Kelomees vallavõimude sõnad hukka.

«See ei tee au vallale, mis on kooli pidaja, mis peab hoolitsema selle eest, et arendada noortes kriitilist mõtlemist. Need reeglid, kuidas poliitilisi debatte koolides pidada, on olemas ja kirja pandud. Seal on isegi sellised sõnad, et poliitikast saab ja peab rääkima,» tõi Kelomees välja, et poliitika ei pea olema koolides tõrjutud, kui seda käsitletakse neutraalselt. 

Lepik küsis, kas selliste olukordade vältimiseks oleks siis õige lahendus keelata koolidirektoritel parteisse kuulumine. Kelomees vastas, et ta ei usu seda. «Direktorid on haritud inimesed, kellel on oma maailmavaade ja kes tihtipeale soovivad poliitikas osaleda. Teinekord võib olla neil targem seda mitte teha, aga lihtsam lahendus on see, et võiks katsuda mitte segada koolidirektori poliitikas osalemist ja seda, mida ta teeb koolis, kui ta just ei edenda oma erakonda kooli positsiooni ära kasutades.»