Jaak Jõerüüt.

FOTO: Erik Prozes

Viimati oli Eesti valitsustasemel kaks välispoliitikat üheksakümnendate alguses. Kes tahab mälu pikemalt värskendada, uurigu allikaid. Praegu kukkus Eesti sellesse kasimata ämbrisse tagasi, kirjutab kolumnist ja Eesti suursaadik Soomes aastatel 1993–1997 Jaak Jõerüüt. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mis tahes normaalse riigi valitsemise aabitsatõed tuleb üle korrata. Esiteks, siseminister ei võta välispoliitika teemal sõna. Teiseks, valitsuse ükski liige ei sekku välisriigi siseasjadesse ka oma sõnaga mitte. Kolmandaks, peaminister saab vabandust paluda siis, kui ta oma laps teeb pahandust, aga ei saa välja vabandada oma valitsuse liikme sellist tegevust, mis muudab kogu valitsemise traagiliseks ja kibedaks naljaks, pseudovalitsemiseks, sest tegu on riigi valitsemise aluspõhimõtetega.