Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Välismääraja Leiboristide läbikukkumine näitab, et töölisklass neid enam ei toeta

REVIEW OF THE DECADE - POLITICS File photo dated 24/09/16 of Jeremy Corbyn celebrating his victory following the announcement of the winner in the Labour leadership contest between him and Owen Smith at the ACC Liverpool. Foto: Joe Giddens/PA Wire/PA Images
Copy

Briti Tööparteile sai valimistel saatuslikuks Jeremy Corbyni isiksus, võimetus pakkuda sotsiaalprobleemidele muid lahendusi kui kõige natsionaliseerimine ja töölisklassi lahkumine leiboristide selja tagant, selgitasid Briti valimiste tulemusi Piret Kuusik ja Taavi Toom Kuku Raadio saates «Välismääraja».

Brexitist kui sellisest valimiskampaania eriti ei räägitud, tõi Piret Kuusik välja ebakõla, et Briti poliitikas kõige olulisem küsimus ei saanud valimistel tähelepanu. «Mis näitas seda, et inimesed läksid nendele valimistele ette teades, mis on nende seisukoht ja keda nad valivad.»

Miks ikkagi kaotasid leiboristid seekordsetel valimistel nii palju, küsis Erkki Bahovski. 2017. aastal said konservatiivid napi valimisvõidu ja ei saanud moodustada absoluutse enamusega koalitsiooni, räägiti Jeremy Corbynist kui uuest, noorte seas kanda kinnitanud liidrist. Nüüd on näha struktuurset muutust, kus varem Tööpartei poolt hääletanud piirkonnad seda enam ei tee.

«Jeremy Corbyn iseenesest räägib õigetest asjadest. Kõik tema välja toodud sotsiaalprobleemid on saareriigis akuutsed,» vastas Kuusik. «Aga tema lahendid on problemaatilised, sest nad ei ole jätkusuutlikud. Kõike ei saa natsionaliseerida. See ei saa olla üks lahend kõikidele probleemidele ühiskonnas.»  

«Kui Jeremy Corbyn 2017. aastal oli edukas, siis ta tabas ära, et ta räägib õigetest asjadest. Viimase kahe aasta jooksul on ta näidanud välja, et tal ei ole praktilist teadmist ega ka tegelikku tahtmist neid teemasid edasi viia. Lahend kõikidele sotsiaalprobleemidele oli natsionaliseerimine, mis on tohutu ühiskonna ja majanduse ümberpööramine. Alati kõike ei pea nii kardinaalselt tegema. Saab ka väiksemalt teha, aga seda ta viimase kahe aasta jooksul näidanud ei ole,» jäi Kuusik kriitiliseks. 

Samuti panid konservatiivid täppi, kui nad valisid oma kampaania strateegiliseks suunaks Põhja-Inglismaa tööstuspiirkonnad. Varem on need kandid hääletanud leiboristide poolt, aga seal ei ole enam noori, kes Corbynit toetaksid. Vana töölisklassi jaoks on elu 20 aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja nad otsivad uut tulevikku.

«Kontekst ja taust on muutunud. Kui Corbyn valiti 2016. aastal Tööpartei juhiks, siis ennetähtaegsetel valimistel 2017 oli ta veel suhteliselt uus ja tundmatu figuur. Värskus poliitikas loeb ja ilmselt anti talle parasjagu krediiti,» täiendas Taavi Toom. «Nüüd on ta ennast poliitikas näidanud. Mitmed tema seisukohad on osutunud vastuolulisteks ja Brexiti küsimuses pole ta soovinudki väga selgelt seisukohta võtta. Teiseks on Briti poliitikas viimasel ajal juhtunud, et Tööpartei on Corbyni juhtimise alla liikunud väga vasakule äärmusesse.»

Samal ajal on Boris Johnsoni juhtimise all konservatiivid paremtiivalt liikunud tagasi tsentri suunal. «Kui Thatcher rääkis sellest, et turumajandus peab valitsema kõige üle, siis Boris Johnson tegelikult mõistab Suurbritannia sisemisi muresid väga hästi. Tema lahendused sobivad ka töölisklassile: on vaja enam avaliku sektori investeeringuid, infrastruktuuri, eriti Põhja-Inglismaal,» kirjeldas Toom, miks töölisklass on liikunud konservatiive toetama.

Tagasi üles