Keskerakonna leppimine, et nad ei saa pensione tõsta nii hoogsalt, kui nad lubasid, võib olla peaministri tahe koalitsiooni koos hoida või ootus, et parem võimalus rahasüstiks on 2021. aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi, kirjeldas Hannes Rumm Kuku Raadio saates «Poliitikaguru».

Kolmapäeval võeti vastu järgmise aasta riigieelarve, mille kulude real on 11,6 miljardit eurot, tulude real 11,8 miljardit. 

Tänavu võeti riigieelarve vastu nii, et isegi koalitsioonipartnerid ei tahtnud seda suure kella külge panna, kirjeldas Keit Kasemets. Kasemets tunnustas, et valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et eelarvet tasakaalu saanud. Seetõttu ei saanud ükski valitsuserakond suurt rahasüsti oma toetajaskonnale eelarvesse sisse kirjutada, mille pärast ei ole neil põhjust olnud uhkeldada.

«Rahandusminister Martin Helme tõstis esile, et päästjate ja õpetajate palgatõus, pisuke pensionitõus, top-up'i lisa 5 miljonit [põllumeestele] ja siis tal see nimekiri saigi otsa,» täiendas Tõnis Leht Kasemetsa hinnangut.

Hannes Rumm arvas, et kui sügisel peaminister Jüri Ratas käis järjest avalikkuse ees oma koalitsioonipartneri EKRE ütluste ja tegude eest vabandamas, siis ta võis vähemalt mõelda, et see viib tähelepanu ära riigieelarvelt, kus Keskerakond jäi täiesti tühjade kätega. «Kui vaadata, mida valitsuserakonnad poole aasta jooksul valitsuses olles on saavutanud, siis Isamaaliidul on kõige turvalisem seis. Nad saavad öelda, et me lubasime, et lõhume teise pensionisamba ja me teeme selle ära.» 

«EKRE saab öelda, et lubasime, et vähendame alkoholiaktsiisi ja me tegime selle ära. Ka eelarvest saab EKRE välja võtta oma punktid, nagu sisekaitsereservi loomine. Kas see reserv nüüd luuakse või mitte, raha selleks on eraldatud ja see summa polnud väike. Keskerakond ei saanud mitte midagi. Kui oled valimistel lubanud 100-eurost pensionitõusu ja nüüd räägid, et tegime 7-eurose erakorralise pensionitõusu, lisaks maksustame seda jõukatel pensionäridel...» ei pidanud Rumm Keskerakonna saavutusi piisavaks.

Rumm ütles, et ta näeb kaht võimalikku põhjust, miks Ratas oli valmis sellise riigieelarvega leppima. Esiteks võis ta seda teha koalitsiooni kooshoidmise nimel. Valitsuse püsimine on eelkõige peaministripartei huvi, mistõttu võivad nad olla valmis vastu võtma poliitilisi miinuseid teiste kasuks.

Teine võimalus on Rummi sõnul paranoilisem. See tähendab, et Keskerakond on ise ka huvitatud teise pensionisamba reformist, sest selle pealt laekuvat tulumaksu ja käibemaksu saab kasutada 2021. aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi pensionite palju suuremaks erakorraliseks tõstmiseks. Loogika on see, et 2020. aastal jääb Keskerakond tühjade kätega lootuses, et nad saavad poputada ühte oma kõige olulisemat valijasgruppi just enne valimisi, kirjeldas Rumm.