Indrek Leppik: kas alandada riigilõive või rahvast?

Advokaat Indrek Leppik. Foto: Peeter Langovits.

Pole kahtlust, et ebaproportsionaalselt kõrged riigilõivud piiravad põhiseadusest tulenevat õigust pöörduda kohtusse. Õiguskantsler on selgitanud, et kohus ei ole teenus, vaid põhiõigus.

Advokatuur on samal seisukohal. Ka riigikohtu üldkogu väljendas tänavu aprillis ühemõtteliselt, et kõrgel riigilõivumääral võib olla ulatuslik mõju, mistõttu tuleb teha kiire analüüs riigilõivude regulatsiooni kohta tervikuna. Seadusandja peaks kõrge kohtu hinnangul tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks alandama riigilõivu määrasid.

Riigikohtu esimees kurvastab, et põhiseaduse säte, mille järgi peaks igaühel olema õigus kohtusse pöörduda, tuleks nimetada ümber rikaste kohtusse pöördumise õiguseks.

Justiitsminister aga selgitab rahvale, et töö käib. Nimelt on riigilõivude alandamine seekord seotud ka kohtumenetluse kiirendamise küsimustega. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda päris veenev.

Paraku on kohtumenetluse kiirendamisega hätta jäänud enamik demokraatlikke riike. Jõuda saja päevaga otsusele keerukas kohtuasjas, tagades seejuures õiglase arutamise, menetlusosaliste põhiõigused ja -vabadused, see on raske ülesanne. Sellise eelnõu arutamine kestab kaua ja konsensusele jõuda ei ole kerge. Reaalsuses rakenduv ja tulemust andev lahendus viiks meid kindlasti Euroopa statistika tippu.

Siia ongi koer maetud. Ma arvan, et vähemalt iga kolmas õigusteaduskonna lõpetanu annaks justiitsministeeriumile kiirelt nõu lahutada siga ja kägu. Nende kahe teema koos menetlemine võib nõuda aastaid. Riigilõive eraldi alandada on lihtne ja seda on võimalik teha viivituseta.

Meenutan, kuidas riigilõive tõsteti. Riigilõivu määrad tõusid oluliselt 1. jaanuaril 2009 jõustunud seaduse alusel. Kuna tegemist oli kobareelnõuga, siis algtekstis riigilõivude muutmist nimetatud ei olnud. Esimese ja teise lugemise vahel tekkis eelnõusse riigilõivude üüratu suurenemine, mistõttu ei ole ka juristidel, kes seaduseelnõu seletuskirja kaudu sooviksid riigilõivude tõusu mõista, võimalik saada mingeid selgitusi.

Mina kardan, et justiitsminister ei räägi tõtt. Tegeliku põhjuse, miks praegu lõivude alandamist pidurdada, on välja öelnud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (PM 26.10).

Lahenduse võti peitub riigieelarve huvidega arvestamises. Komisjoni esimees märgib, et seoses plaaniga 1. juulist 2012 riigilõive alandada jääb niigi eelarvesse laekumata suur summa. Seega, tegelik põhjus on küüniline riigieelarve täitmine, rikkudes põhiseadust.

Poliitilise tahte olemasolul oleks alates riigikohtu üldkogu aprillikuisest otsusest juba kahel korral olnud võimalik riigilõive alandada. Analüüs ja arvude muutmine seaduses pole keeruline, eriti kui arvestada, et riigikohtu analüütikud on teinud riigilõivude problemaatikast põhjaliku ülevaate.

Kas keegi võimulolijatest ei saa tõesti aru, kus lõpevad õiguspärase poliitilise otsustuse piirid ja algab põhiseaduse rikkumine? Elamislubade skandaal on sellise rikkumise kõrval poisike. Mina annaksin küll oma hääle demokraatia arendamise sihtasutuste rahastamiseks. On, kuhu kulutada.

Mis on tagajärjed? Riigilõivuseaduses on pügal, mis võimaldab liigselt tasutud lõivu kahe tasumisjärgse aasta jooksul tagasi küsida. Tsiviilkohtumenetlust reguleeriv seadus omakorda pikendab lõivu tagastamise taotlemist kuni lõivustatud asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Seega võivad kõik, kes on tasunud põhiseadusevastase määra alusel riigilõivu, esitada taotluse selle tagastamiseks koos palvega põhiseadusevastane riigilõivuseaduse numbririda kohaldamata jätta.

Riigikohtu hoiatuse ignoreerimise tõttu saame 1000, 2000, võib-olla isegi 20 000 uut taotlust, mida kohtusüsteem menetleb järgmised viis aastat. Koos muude vaidlustega tuleb «sajapäevane» lahenduskiirus esialgu unustada. Kurb tagajärg on ka kohtuvõimu alandamine ja põhiseadusele sülitamine.

Muu hulgas ei väsi ma meenutamast, et riigikogu liikmed kuuluvad jätkuvalt äriühingute nõukogudesse. Ka on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ja rahakott segamini nagu pudru ja kapsad. Mõlemal teemal on riigikohus samuti ammu oma väärtusotsused langetanud.

Riigilõive seekord ei alandatud. Head aastalõppu, maksumaksjad!