Keskpäevatund ⟩ Toompeal nuiaga üksteist tampivad mehed ei tea, kuidas maailmas asjad käivad

Valimistest saadik suhteliselt stabiilsed olnud erakondade reitingud näitavad, et poliitilisest tsirkusest ei ole kellelegi tolku olnud. Näib siiski, et erakonnad valmistuvad 2012. aasta kohalike omavalitsuste kampaaniaks, kuid Suurbritannia näitab, et valimiskampaaniate pidamine majasuuruste reklaampostrite ja ringisõitvate kandidaatidega on eilne päev, arvasid Kuku Raadio saates «Keskpäevatund» Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Urmas Jaagant.

Eesti rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute ASi erakondade küsitlusest ilmnenud reitingud ütlevad, et Reformierakonna toetus on novembrikuust saadik langemas, aga 29-protsendilise toetusega on nad ikka esikohal. Keskerakond on tublisti tõusnud, 25 protsenti. EKRE jätkab 16–17 protsendi juures, sotsiaaldemokraadid on natuke toetust kaotanud, tutvustas Priit Hõbemägi.

Postimehe uudistetoimetuse juht Urmas Jaagant lisas, et Postimehe tellitud uuring näitab kehvemat tulemust Keskerakonnale. Reformierakonna toetus on kasvanud 34–35 protsendini. Keskerakond on 18-protsendilise toetusega stabiilselt kerges tõusutrendis. EKRE saavutas 15 protsenti. Sotsiaaldemokraatidel on läinud võrreldes valimistega natuke paremaks. Isamaa on valimiskünnise lähedal, aga valimistevahelisel ajal kipubki see nii olema. «Selle erakonna puhul see kummalisel kombel palju ei näita.»

Kui tavaliselt on kahe uuringu erinevus väiksem, siis seekord on see märkimisväärne. Postimehe Kantar Emorilt tellitud küsitlus kasutab uurimismeetodina ainult veebiküsitlusi. Turu-uuringud lisavad sellele juurde ka telefoniküsitlused, mistõttu nende hõlmatavus on laiem. 

Isegi kui tulemuste erinevus kõrvale jätta, ilmneb siiski, et erakondade toetus on valimistest alates olnud võrdlemisi stabiilne. Erandiks on Isamaa, mis on järsult toetust kaotanud. Jaagant küsis selle peale, milleks meile siis kogu see poliitiline tsirkus, mis märtsist alates on käinud. 

Ta sidus poliitikute tegevuse tulevate kohalike omavalitsuste valimistega 2021. aastal. «Me võime öelda, et esimene eelkampaania on alanud. Reformierakond pidas oma Tallinna piirkonna kogunemise ja ütles välja, et nende linnapeakandidaat on Kristen Michal.» 

Priit Hõbemägi jäi skeptiliseks, aga Ruussaar lisas argumendiks, et kui Mihhail Stalnuhhin hoiatab riigikeelse gümnaasiumi eest Narvas, siis mis muu see on kui valimiskampaania. 

Hõbemägi tõi seose neljapäeval toimunud valimistega Suurbritannias, mis lõppesid konservatiivide partei ülekaaluka võiduga. Ta viitas Olav Osolini kirjutistele. «Suurbritannia valimiste puhul oli jälle tugev tiim Dominic Cummingsi juhtimisel. Cummings oli see, kes aitas läbi viia Vote Leave või hääleta lahkumise poolt kampaaniat. Kuigi vahepeal üritati teda peaministri lähikonnast välja puksida, on ta seal edasi.» 

«Ka selle kampaania edu on ilmselt suuresti tema tehtud. Tänavatel ei ole näha suuri plakateid, ei sõida ringi autot, mille peal on kandidaat, kes mikrofoni räägib,» jutustas Hõbemägi. «Kogu tegevus käib sotsiaalmeedias, kus inimesed tegelikult on, selle üle, mida nad loevad ja vaatavad. Neile räägitakse väga selgelt ühte ja kindlat juttu, mis on täpselt välja rehkendatud. Aktiveeritakse just neid inimesi, kes varem ei ole valimas käinud.»

«Ütleksin, et kui meil just võeti vastu otsus, et järgmistel valimistel võib jälle mikrofoniga mööda linna ringi sõita või majasuuruseid plagusid üles panna, siis see pole mitte eilne, vaid üleeilne päev. See on lõbusad 1990ndad. Tegelikult toimub häälte hankimine ja elanikkonna meelsuse enda jaoks sobivaks painutamine juba hoopis teiste vahenditega. Aga niikaua, kuni Toompeal käib kisa-kära ja taotakse teineteist nuiadega, siis need mehed ei tea tõenäoliselt midagi sellest, kuidas maailmas asjad käivad,» ei pidanud Hõbemägi välikampaania seaduse muutumist kuigivõrd oluliseks.

Ruussaar ütles vastu, et osa sellest, miks klassikaline valimiskampaania Suurbritannias enam ei tööta, on see, et inimesed on Brexitist väsinud. Jaagant nimetas seda uueks kampaaniavõtteks: «Tüüta lihtsalt inimesed surnuks, piltlikult öeldes, ja sa saad, mida sa tahad. Inimesed, kes veel kaks aastat tagasi võitlesid tugevalt Brexiti vastu, on nüüd käed rüppe lasknud ja ütlevad, et tehke see lihtsalt ära.»