Roolijoodik sai šokivangistuse. Illustreeriv foto.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

​Deloitte Legal vandeadvokaat Eva Mägi juhib pikkade pühade eel tähelepanu hiljuti Riigikohtu poolt tehtud otsusele, mis kinnitas igamehe kinnipidamisõigust kriminaalse joobe tunnustega juhi suhtes.

Kaasus, mis võiks anda täiendavat jõudu kodanikujulgusele, on hea näide võimaliku täiendava õnnetuse ärahoidmisest. Juhtumi asjaolude kohaselt märkas isik oma kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunda oli tugevat alkoholilõhna ning juht oli ilmsete joobetunnustega.

Isik pidas joobetunnustega juhi kinni ning kutsus politsei. Väärteootsuse kohaselt tuvastas politsei ligi tund hiljem juhi väljahingatavas õhus väärteole vastava alkoholisisalduse määras (0,64 mg/l), mis on ligilähedane kriminaalse joobe määrale (0,75 mg/l). Lahendil on meie liikluskultuuri parendamisel kahtlemata oluline kaal ning ehk aitab see ära hoida nii mõnegi õnnetuse seal, kus pole parasjagu kohal korrakaitsjaid.

Riigikohus märkis, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt võib igaüks kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. Antud kohtuasjas vaieldi muuhulgas selle üle, kas isikul oli õigus ilmselgete joobetunnustega juhti kuni politsei saabumiseni kinni pidada. Seda põhjusel, et alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus vastas väärteo- ning mitte kuriteokoosseisule.

Erinevalt kriminaalmenetluse seadustikust ei näe väärteomenetluse seadustik ette igamehe õigust väärteos kahtlustatava isiku kinnipidamiseks. Selle taustaks on põhjendatud vajadus vältida ebaproportsionaalsete meetmete kasutamist väheoluliste õigusrikkumiste korral.

Kõnealuse kaasuse asjaolude valguses selgitas aga Riigikohus, et sellise piiripealse juhtumi puhul ei saa kinnipidajalt eeldada täiskindlat teadmist isiku joobe täpse ulatuse kohta. Sellistel ebakindlatel asjaoludel kinnipidamise korral tekkivad kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas. Antud juhul andsid asjaolud isikule aluse järeldada joobetunnustega juhi kriminaalses joobes olemist ja seetõttu võis ta joobetunnustega juhi kinni pidada.

Kahjuks näitab statistika, et joobes juhtimine ja sellest tingitud õnnetused ei ole Eesti liikluskultuuris vaid pühadeajaga seonduv probleem. Siiski on ehk paslik just aastavahetuse ülevoolavate pidude eel korra peatuda ja teadvustada meie kõigi vastutust turvalisuse tagamisel nii liiklejana kui ka kodanikuna. Turvalist liiklemist!