Möödaminnes vastu võetud riigieelarve on ajaloo suurim, kuid nii vähest valitsuse reservi ei mäletagi, tõdes Kalle Muuli Kuku Raadio saates «Muuli ja Riikoja».
«Lõppeval nädalal võttis Riigikogu vastu riigieelarve. Nii vaikselt, et ma ei mäleta kogu oma pikast mälust hoolimata sellist meedia tähelepanuta jäänud riigieelarvet. Eelmistel aastatel on vähemalt katuserahadest kolm-neli päeva järjest jahutud, aga seekord ei pälvinud isegi need rohkem tähelepanu kui üksikud uudised,» oli Kalle Muuli hämmastunud.
«Ma ei ole kindel, et tegemist on riigi kõige olulisema seadusega,» põhjendas Hindrek Riikoja vähest tähelepanu. «Eks see tõsiasi, kui vähe sellest juttu on, näitabki, kui silmapaistmatu või väheeriline... ma ei taha öelda väheoluline, aga kui silmapaistmatu on tänavune riigieelarve. Varasematel aastatel on kõikides riigieelarvetes olnud erisugused detailid. Praegu on eriline ainult see, et tegemist on ajaloo suurima riigieelarvega.»
«Kui ma vaatan riigieelarvet, siis esimene asi, mis silma torkab, on see, et nii tühja valitsuse reservi pole ma näinud pikkade aastate jooksul. Võib-olla kunagi on olnud, viimase 30 aasta jooksul. Peast nüüd ei mäleta, aga ma arvan, et seal on kaks miljonit järele jäänud, võib-olla isegi vähem. Kui valitsus läheb ilma reservita aastale vastu, siis võiks küsida vähemasti, mis saab,» heitis Muuli ette.
«Selle riigieelarve kõige iseloomustav kirjeldus on see, et see on hädapärast ära tehtud asjade riigieelarve. Kohustuslik programm katsutakse niivõrd-kuivõrd kui vähegi võimalik ära teha ja rohkemaks ei ole lihtsalt raha,» oli ka Riikoja kriitiline.
«Seda muidugi, sest üle pikkade aegade on esimene eelarve, kus võimule tulnud valitsus ei tõsta makse,» selgitas Muuli.
«Jah, Isamaa on lõpuks ometi suutnud lahti lasta oma pidevast vajadusest olla valitsuses ja makse tõsta!» hüüatas Riikoja.
Muuli ei olnud etteheitega nõus: «See on olnud kõikide valitsuste ja kõikide erakondade teene, et viimasel ajal on valitsused kogu aeg makse tõstnud.»