Viimastel nädalatel on hoogustunud vaidlus plaanitava rahvaloenduse metoodika ümber, mis päädis 36 teadlase koostatud avaliku kirjaga (dateeritud 28.11, avalikustatud Postimehes 3.12). Pealkiri «Teadlased seavad kahtluse alla rahvaloenduse usaldusväärsuse» on küll mõneti eksitav, sest allakirjutanud 36 teadlast ei kujuta endast esinduslikku valimit kogu Eesti teadlaskonnast – nad esindavad vaid ühte arvamust, mida ei jaga sugugi kõik teadlased.
Nii registripõhise rahvaloenduse pooldajatel kui ka selle vastastel on tegelikult ühine eesmärk: saada tõest infot Eesti rahva kohta. Ka meie statistikutena tegutseme päevast päeva selle nimel, et töövahendid andmete kogumisel ja analüüsil annaksid võimalikult korrektseid tulemusi – näitaksid seda, kuidas asjad päriselt on. Kui tegu on Eesti riigi eduka toimimise jaoks oluliste andmetega, nagu rahvaarv ja rahvastiku koosseis tähtsamate parameetrite osas, tuleb eelistada meetodeid, mis viivad võimalikult suure mõõtmistäpsuseni, ja see peab olema prioriteet paljude muude aspektide ees. Usume, et selles on ühel meelel nii Eesti statistikaamet kui ka pöördumise koostanud teadlased.