Apteekide rohkus ei tähenda tingimata, et ravimite kättesaadavus oleks sellest parem. Reformi pidurdamisel on ära unustatud, et see sai alguse Riigikontrolli hinnangust, et Eestis on ravimite hinnad liiga kõrged, seletasid Indrek Lepik, Ege Tamm ja Karl-Eduard Salumäe Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega».
Ege Tamm tõi välja, et kui numbreid vaadata, on Eestis ühe apteegi kohta 2600 elanikku, Euroopas keskmiselt aga 4000 elanikku. Apteekide rohkus tähendab, kus ravimeid tellitakse vähem, sest kliente ühe apteegi kohta on vähem. See toob kaasa juhtumeid, kus inimene, kes soovib osta neli retseptiravimi karpi, peab selleks läbi käima neli apteeki.
«Otsigem seletust, otsigem põhjust, otsigem motiivi, millest on selline hektiline olukord tekkinud,» viitas Karl-Eduard Salumäe kujunenud seisule, kus sotsiaalminister Tanel Kiik toetab apteegireformi jätkamist senisel kujul, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, samuti Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder seda ei tee.
«Tõepoolest, tuleb rõhutada, et seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte minister. Aga see olukord oma olemuselt on veider, kus valdkonna ees seisev minister jääb oma arvamusega üksi, sealhulgas oma erakonnakaaslaste seas,» kirjeldas Salumäe.
Tamm tõdes, et see on osa praeguse koalitsiooni valitsemiste mustrist, kus kõigil on võimalik välja öelda oma eriarvamust, aga kokkulepetega minnakse edasi.