Ajakirjandus peab lastega seotud teemade käsitlemisel juhinduma eetikakoodeksist, aga mõne artikli või saate pärast kogu lastekaitse temaatika kajastamise ära keelamine ei täida laste kaitsmise eesmärki, arvas Väino Koorberg Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

Juba rohkem kui kuu aega tagasi saatsid 38 kohaliku omavalitsuse juhid ühiskirja, mis oli adresseeritud presidendile, peaministrile, õiguskantslerile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile, mitmele ministrile, lastekaitseliidule. Seal võetakse teravas toonis sõna ajakirjanduse vastu ja räägitakse sellest, et ajakirjandusel tuleks keelata konkreetsete lastekaitselugude kajastamine. Koorberg ütles, et tema saab aru, et selle kirja eesmärgiks oli avada debatt, kuidas peaks ajakirjandus lastekaitsega seotud küsimusi käsitlema. 

Koorbergile jäi mulje, et pöördumisele allakirjutanud mõtlevad, et ajakirjandust ajendab lastega seotud teemasid kajastama klikijanu, aga tema julgeb sellele vastu vaielda.

See on jällegi piiri tõmbamine avaliku huvi ja uudishimu vahel, sõnas Rein Lang. 

Koorberg kirjeldas, et ainsana on selles kirjas konkreetselt mainitud Kanal2 eetris olnud «Kuuuurija» saade, kus räägiti nn Utoopia külas juhtunust. Saate järgi langes lastekaitsetöötajate vähese tegevuse või tegematuse pärast laps seksuaalse kuritarvitamise ohvriks. Postimees avaldas seejärel faktikorrektuuri «Kuuuurija» saates välja toodule.

«Meie ühiskonnas on väga visa kaduma arvamus, et vanemad võivad teha lastega, mida tahavad,» lausus Lang. «Hea küll, peksta ei tohi. Aga tema vara kasutada, nii nagu jumal juhatab, ka seda vara, mis ei ole vanemate kaudu lapsele sattunud, aga näiteks vanavanemate või kauge sugulase pärandusena. Kujutatakse ette, et see on nagu suveräänne õigus. Kui ikka oled vanem – isa, ema, või isa-ema koos –, sul on täielik eestkosteõigus. Võid ka lapse varaga, näiteks tema aktsiaportfelliga, teha, mida tahad. Teine arvamus on, et nii päris ei ole. Lapsi tuleb teatud puhkudel kaitsta ja ka laste vara tuleb kaitsta nende vanemate väärotsuste eest.»

Kui sellised vanemad põrkuvad sotsiaaltöötajate vastu, siis võivad nad joosta ajakirjanikele kaebama, arvas Lang.

Selliste asjade käsitlemise muudab keeruliseks sotsiaaltöötajate vaikimiskohustus, mistõttu neil pole võimalik teise poole seisukohti ümber lükata, ütles Lang. «See on ka see põhjus, miks nad on sellise agoonilise pöördumise vabariigi presidendi ja teiste võimukandjate poole teinud.»

Koorberg kahtles, kas kogu ajakirjanduse üle peaks kohut mõistma üksiku ebaõnnestunud loo tõttu, niisamuti nagu lastekaitsetööd ei hinnata üksikjuhtumite põhjal. Lang vaidles vastu, et oma ametieetikast üleastunud sotsiaaltöötajat ootab ees vallandamine või distsiplinaarkaristus. Kohustustest üleastunud ajakirjanikku ei pruugi midagi sellist ees oodata. 

Koorberg jäi eriarvamusele, öeldes, et ka lastekaitsetöötajad saavad selgitada üldisi põhimõtteid.