Kas Hiina PISA tulemusi võib uskuda? Eesti kooliõpilased võivad tegelikult olla maailma absoluutses tipus

Ühendriikide meedias küsitakse sel nädalavahetusel, kas Hiina, kus eesmärk on olla iga hinna eest esimene, on ikka maailma nupukamate koolilastega riik, nagu näitasid sel nädalal avaldatud PISA testi tulemused?

Ajaleht Washington Post pealkirjastas oma artikli nii: «Hiina on nr. 1 PISAs – kuid siin on põhjused, miks sealsete testide tulemusi on raske uskuda.»

Leht toob ära USA keskhariduseksperdi, Harvardi professori Tom Lovelessi seisukoha, mis põhineb ta oma põhjalikul PISA tulemuste uuringul. Loveless järeldab, et Hiinas valitakse täpselt, milliste provintside tulemusi avaldada, milliste mitte.

Ning PISA teste koordineeriv OECD (Majanduskoostöö ja Arenguorganisatsioon) ei ole esitanud Hiina kohta tegelikku üleriikliku statistikat. Seega pilt Hiinast on selgelt valikulise info põhjal.

Lovelessi kutsub OECDd üles lõpetama andmete analüüsi kinniste uste taga. Ta näeb, et OECD peab muutuma läbipaistvamaks testide tulemuste ning nende «kvaliteedi» paikapidavuse kohta andmete avaldamisel. Ja mitte ründama kriitikuid, nagu OECD on seni teinud.

USAs ilmunud artiklis PISA tulemuste kohta ei mainita ühtegi teist riiki ning selgelt võib sealt välja lugeda nägemuse, et kuna Ühendriikide peamiseks rivaaliks maailmas peetakse Hiinat, siis on nüüdisajal oluline kõrvutada just neid kahte riiki. Ja kuna ameeriklased jäid PISAs mõistagi hiinlastele oluliselt alla, küsitaksegi, kas vahe on ka tegelikult nii suur testitulemused näitasid?

«Ent kui ameeriklaste kahtlustel Hiina aususe suhtes on tõepõhi all ja Hiina tegelikult ei peaks olema PISA tippkohtadel, siis on Eesti õpilased ju PISA testide järgi maailma absoluutses tipus?» küsis Neeme Raud KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» Eesti Õpetajate Liidu juhilt Margit Timakovilt.

Timakovi sõnul ei ole ta valmis mõistagi Hiina suhtes tekkinud kahtlusi kommenteerima, ent selge on see, et Eesti õpilased on testide põhjal tipus ning esimene, teine, kolmas või neljas koht ei ole ju lõppude lõpuks tähtis.

Kuna Eesti on PISA pingereas nii lähedal Hiinale ja Jaapanile, tekib ent teinegi küsimus: kas Eesti koolides tuubitakse samamoodi nagu Aasias, kus õppimises ei ole teadupärast suurt midagi loomingulist, pigem on rõhk mehhaanilisel pähe-õppimisel?

 Timakov nentis, et siin on Eesti koolisüsteemi jaoks mõttekoht – kuidas kombineerida «tuupimist,» mida mõne aine puhul on vaja, ja loovuse arendamist. Ning laiemalt – kuidas muuta Eesti koolilastele koolis käimise kogemus meeldivamaks. Eeskuju osas tasub tema arvates vaadata Soome poole.

Timakov rääkis pikemalt ka reaalsest ohust Eesti haridussüsteemile – õpetajate põuast, mille peamine põhjus ei ole tema hinnangul sugugi palk. Lootustandev on siiski see, et noorte seas on üha rohkem neid, kes valivad eluteeks õpetajakutse.

On mõistetav, et ka sel nädalal, mil PISA testi tulemused teatavaks tehti ja Eesti seesugust edu saavutas, küsivad muretseva meelelaadiga eestlased küsimusi meie haridussüsteemi kohta ja muretsevad meie koolide tuleviku pärast. Samas on see siiski suur nädal nii Eesti õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele, kelle koostöös rahvusvaheliselt nii kõrge tulemuseni jõuti, leiab Timakov.

Pikemat intervjuud Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakoviga saate kuulata siit.