Hindrek Riikoja: kohtunik pidi Simmi vabastama

Kui kohtunikele on ette nähtud kriteeriumid ennetähtaegseks vabastamiseks ning need on täidetud, ei saa kohtule etteheiteid teha, isegi kui riigireeturi vabastamine riivab ühiskonna õiglustunnet, arvas Hindrek Riikoja Kuku Raadio saates «Muuli ja Riikoja». Kalle Muuli hinnangul kahandavad sellised otsused kohtusüsteemi usaldusväärsust.

Riikoja tervitas justiitsministri ettepanekut keelata teatud kuriteoliikide puhul ennetähtaegne vabastamine. «Ega ei maksa kohust või konkreetset kohtunikku hukka mõista. Kohtunikud kogu aeg rõhutavad, et nemad tegutsevad seaduse alusel. Kui seadus näeb ette põhjendused ja võimalused ennetähtaegseks vabanemiseks, siis praeguse seadusandluse järgi, kui need kriteeriumid on täidetud, peab kohus sellise otsuse tegema.» 

«Me ei jõua väga kaugele sellise suhtumisega, et kohtunikud peavad lisaks seadusetähele järgima veel mingisuguseid kirja mitte pandud moraalinorme, tõekspidamisi, sisetunnet või mida iganes. Kohtu asi on seadusest tulenevalt langetada otsuseid. Kui meie seadused on sellised nagu nad on, siis sellised vabastamised on paratamatud. Loomulikult on see jama, et Herman Simm välja saab ja on täiesti põhjendatud, et see kogu ühiskonna seadustunnet riivab,» põhjendas Riikoja, miks kohus sellise otsuse langetas.

Kalle Muuli: «Kujutage ette, et järgmistel valimistel tuleb paljudel erakondadel oma valijatele seletada, et kohtud peavad olema sõltumatud, kohtunikel peab olema õigus iseseisvalt ilma poliitilise surveta otsustada. Ja siis tuleb üks erakond, mis ütleb, et kohtunike pead hakkavad veerema. Kumba rahvas pärast selliseid otsuseid usub?»

«Seaduse järgi võib langetada häid otsuseid ja halbu otsuseid. Kohtunik võib seda teha, poliitik võib seda teha ja ka sina Kuku Raadio juhina võid seaduse piires langetada halbu ja häid otsuseid,» ei olnud Kalle Muuli vestluspartneriga nõus.

«Sa ütled, et kohus langetas halva otsuse?» täpsustas Riikoja. 

«Kohtunikul on kaalutlusruum. Seaduse piires. Selleks ta ongi kohtunik. Muidu me võiksime robotid kohtunikeks panna, kes seadusest tulenevalt otsustavad. Siis peaks olema seadus nii täpne, et seal ei ole midagi mõelda,» argumenteeris Muuli. «Kohtunike puhul on arvestatud, et nad on täiskasvanud, haritud, mõistusega inimesed, kes elavad sellessamas ühiskonnas, kus meiegi. Nad ei ela Kuu peal, nad ei ole ühiskondlikult kurdid ja pimedad. Et nad langetavad otsuseid, mis arvestavad ka ühiskonna õiglustundega.»

«Mina ütleks selle otsuse kohta küll nii. Loomulikult on see seaduse piires langetatud otsus, muidu saaks selle vaidlustada või tühistada. Sellised otsused kahjustavad õigusemõistmist, kohtusüsteemi ennast ja kohtunike sõltumatust määratult rohkem, kui mingisugused poliitikute sõnumid, et pead hakkavad veerema. Kujutage ette, et järgmistel valimistel tuleb paljudel erakondadel oma valijatele seletada, et kohtud peavad olema sõltumatud, kohtunikel peab olema õigus iseseisvalt ilma poliitilise surveta otsustada. Ja siis tuleb üks erakond, mis ütleb, et kohtunike pead hakkavad veerema. Kumba rahvas pärast selliseid otsuseid usub?» ei hoidnud Muuli kriitikat tagasi.

«Nüüd sa teed kohtunikele pisut liiga, arvestades, et igal aastal sünnib meil tuhandeid kohtuotsuseid. Kui mõni nendest läheb aia taha, siis see ei tähenda, et kohtu usaldusväärsus saab rikutud,» vaidles Riikoja.

Muuli jäi enesele kindlaks. «Sõltub, milline otsus. Kui Simmi otsus läheb aia taha, siis see on üks asi, kui läheb mõne poevarga, siis see ei ole nii tähtis.»