Tarbijad usaldavad Eesti majandust ja see peegeldub nende ostukäitumises. Eesti majandust veab siiski ekspordivedur ning asjaolu, et Euroopa on globaalselt üks nõrgemaid majanduspiirkondi, ei luba meil loorberitele puhkama jääda.

Jõulude-eelne osturalli võttis erilised tuurid läinud nädalavahetusel, mil USAst imporditud tarbimispüha musta reedet võeti erakordselt tõsiselt ka Eestis.

1950. aastatel Ameerika poodnike leiutatud ostupäev on traditsiooniliselt USAs päev pärast novembri viimasel neljapäeval tähistatavat Lõikustänupüha, mille järel inimesed hakkavad jõuluoste tegema. Kaupmehed meelitavad neid siis eriti suurte hinnaalandustega. Jõulude-eelse hinnaralli – päevaks või nädalavahetuseks hindade korraks alla laskmise – mõju tarbijate ostma innustamisele on nüüd mõistmas kogu maailma kaupmehed.

Kui Ameerika Ühendriikides jälgitakse tarbijate aktiivsust mustal reedel eriti teraselt, kuna tarbimine on riigi majanduse üks alustala, siis Eestis lood nii ei ole. Pigem teevad ostu-statistikat poed ise, mitte riik, ütles KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin» antud intervjuus majandusanalüütik Peeter Koppel.

Eesti majandus on väike ja juhthoovaks on ikkagi eksport. «Kui lähinaabrusest otsida riike, kus tarbimine tõesti on kogu majanduse jaoks oluline indikaator, siis peame vaatama Poola suunas, kus rahvast on palju ja tarbimine seega mõjutab kogu riigi majandusnäitajaid,» ütles Koppel.

Ent siiski näitab tarbija usaldus majanduse vastu – teisisõnu tarbija valmisolek kulutada, sest ta ei karda peatset majanduskriisi – hästi majandustervist tervikuna. Millises meeleolus on Eesti tarbijad sel aastal, küsis Neeme Raud.

«Eestis on kõik hästi tarbija usalduse kui sellisega,» ütles Koppel. «Kui me vaatame, mis meil viimased kümme aastat toimunud on, siis meil on viimased kümme aastat olnud sisuliselt maailma parim reaalpalga kasv. Meiega on konkureerinud maailmas ainult vaid Leedu, võibolla ka Läti. Ja kui palgakasv on kiire ja inimesed leiavad, et tõenäoliselt palgakasv tulevikus teoreetiliselt võiks jätkuda, siis nad teevad suhteliselt julgeid ja vahest ka vallatuid tarbimise otsuseid. Aeg on olnud hea ja kaubanduskeskuste parklastest on seda olnud võimalik ka oma silmaga näha.»

Kui kaua head ajad aga jätkuvad? Kogu maailmas ja eriti Euroopas nähakse ju pidevalt märke ja viiteid sellele, et majandustsükkel on jõudmas üha lähemale järgmisele langusele?

«Kui globaalset pilti vaadata, siis saame jätkuvalt rääkida sellest, et tegemist on kasvu aeglustumise, aga mitte surutisega. Kui majandus on tsükliline, siis me saame praegu rääkida sellest, et tõenäoliselt on tegemist tõusutsükli viimase või lõpufaasiga. Ehk siis globaalselt midagi väga hullu lahti ei ole,» vastas Koppel. 

«Aga taamal pikaajalisemad probleemid ikkagi jätkuvalt luuravad. Kui hakata maailmas erinevate majanduspiirkondade tervist üksikult hindama, siis oleme sunnitud ikkagi ütlema, et Euroopa on üks globaalselt nõrgemaid piirkondi, kus asjad on suhteliselt kõige kesisemad.»

Koppeli arvates Eestis majandusolude järsu halvenemise pärast muretseda veel ei tule, kuid kuna meie majandus sõltub väga otseselt väliskeskkonnast, siis paras annus tervet talupojamõistust kulub alati ära – ka jõulude eel oste tehes.