Neeme Raud. Siin ⟩ Ivo Felt: Oscari-karussellil keerlev «Tõde ja õigus» puudutab ka välismaalasi

Filmistuudio Allfilm juht Ivo Felt lendas eelmisel reedel Los Angelesse, kaasas tuliuued – just neljapäeval Allfilmi jõudnud – DVD-plaadid «Tõe ja õigusega,» mille Eesti esitas tänavu parima välisfilmi Oscarile.

«Oscari-karussell juba pöörleb mõnda aega. Me oleme korra juba seal (Los Angeleses) käinud, ühe kahenädalase tiiru teinud, filmi näidanud hea mitu korda. Nüüd läheme siis teist korda ja vaatame, kuidas siis saame Filmiakadeemia liikmed filmile lähedale ja meie neile lähedale. See töö, jah, käib praegu,» rääkis Felt päev enne lendu KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin» antud intervjuus.

Filmiakadeemia liikmeid on väga palju. Kui paljud neist peavad «Tõe ja õiguse» ära vaatama, et filmil oleks mingisugunegi Oscari-tulevik?

«Meie film on välisfilm. International Film on see kategooria sellest aastast,» selgitas Felt. «Sellel (kategoorial) on oma komitee. Neid inimesi minu teada on kokku umbes 200 ja nad peavad vaatama ära umbes 15 filmi 92st, siis nad saaksid hääletada.»

Kui paljud neist tegelikult ka vaatavad? Hollywoodis räägitakse ju iga aasta enne Oscareid, et kuna filme tuleb vaadata nii palju, siis vähemalt osa Akadeemia liikmeid heidab nomineeritutele vaid pilgu peale, pikemalt süvenemata, jäi Raud kahtlevaks.

«Küll nad vaatavad,» on Felt aga kindel. «Inimesed, kes on lubanud, et vaatavad, kirjutavad alla, et nad vaatavad, ja vaatavad küll. See (põgus vaatamine) käib seal meie mõistes nendes viimastes etappides. Meie kategooria käib kolmes etapis. Kõigepealt on vaja pääseda 10 hulka, n-ö short list'i, mis on väga keeruline ülesanne ja ma arvan, et tõenäosused ei ole väga suured. Järgmine etapp on Oscari nominentide – viie filmi – väljaselgitamine ja seal on ka selline grupp seltsimehi, kes kindlasti peab vaatama. Ja kõige viimane (etapp) – ehk siis see, kes päriselt auhinna saab, seal on küll nii, et hääletavad kõik tuhanded akadeemia liikmed ja ma arvan, et seal on ka päris palju juba seda ka, et kas nüüd ikka tõesti vaatab või ei vaata.»

Produtsendi sõnul on esimesed reaktsioonid «Tõele ja õigusele» näidanud, et filmi teemad kõnetavad ja puudutavad ka mitte-Eesti publikut.

«See lugu tegelikult ju kannab väga universaalseid sõnumeid, tänapäeval täiesti akuutseid – surnuks töötamist, mitte tähelepanemist, mitte nägemist, mis ümberringi toimub. Mingis mõttes eneseväärikuse kaotamisest ka räägime siin,» ütles Felt. «Need on teemad, mis lähevad korda igal pool.»

Felti sõnul pole nad filmi väljaspool Eestit veel palju näidanud. «Korraks Lõuna-Koreas ja Ameerikas mõne korra. Peab tunnistama, et reaktsioonid, mida nendest kahest kohast oleme saanud, on, et meist saadakse aru küll. Et ei ole seal midagi nii väga ainult Eesti-asja. Tammsaare räägib ikkagi igavikulistest asjadest, mis sest, et see on kirjutatud siis ja siis, ja räägime 19. sajandi keskpaigast. Aga tegelikult see on tänapäeval täiesti relevantne kõik, mida me räägime. Selles mõttes – meist saadakse aru.»

Oscarite tseremoonia, mis mitmel aastal on toimunud üsna samal ajal, kui Eesti presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt, toimub tänavu kaks nädalat varem – 10. veebruaril.