Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Lang ja Kadastik: ei tiku nimetama ajakirjandust korruptiivseks, kuid vahel manipuleeritakse

Mart Kadastik ja Rein Lang. Foto: Liis Treimann
Copy

Ajakirjanduses korruptsiooni nägemine on ennekõike autoritaarsete juhtide pärusmaa, kuid see ei tähenda, et korruptsiooni vastu ei peaks võitlema. Selle asemel on levinum siiski manipulatsioon, kui ajakirjandus ei oska teha vahet avaliku huvi ja kellegi erahuvi täitmise vahel, kõnelesid Rein Lang ja Mart Kadastik Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

Lang küsis endiselt pikaaegselt Postimehe peatoimetajalt, mida tähendab korruptsioon ajakirjanduses. Väide, et eesti ajakirjanduses ei ole korruptsiooni, on samasugune kahtlase väärtusega tõdemus nagu väide, et ajakirjanduses üldse ei ole korruptsiooni, vastas Kadastik.

Korruptsiooni definitsioon on aja jooksul muutunud, ent Kadastiku silmis on see avaliku positsiooni kuritarvitamine erahuvides – omakasupüüdlikel eesmärkidel. Avalik positsioon võib olla ametikoht, aga ka avalikku võimu andev positsioon ja nii laieneb see ajakirjandusele. Omakasu võib tähendada ümbrikus raha, mis tõenäoliselt ei ole täna ajakirjanduses probleem, aga ka hüvesid ja privileege.

Lang täiendas, et kui veel 1980. aastatel tähendas korruptsioon inimese enda isiklikku kasu, siis aja jooksul on juurde tulnud juhtumid, kui isik ei aja mustalt mitte enda isiklikku, vaid ka oma sõprade või kildkonna asju. Sellest on tulnud mõiste mõjuvõimuga kauplemine, mida ajakirjanduses kasutatakse tihti, aga enamasti juriidiliselt mittepädevalt.

Kadastik põhjendas, et ta ei kipu kasutama korruptsiooni mõistet meedia kohta, sest see võiks devalveerida mõistet ennast. Eesti ühiskonnas on paratamatu, et inimesed satuvad ringi, kus just nagu midagi saaks. Isegi kui ei saa, siis kedagi eelistatatakse või ei eelistata. 

«Mõjuvõimuga kauplemine on väiksem kui kunagi varem, sest mõju on väiksem kui kunagi varem. Kui mõju pole, pole ka millegagi kaubelda,» ütles Mart Kadastik. «Ma mõtlen meediat tervikuna, koos usaldusväärsuse langemisega, mis on ka globaalne.»

Aga tuletame meelde, kes on olnud põhilised meedia korruptsiooniga võitlejad, jätkas Kadastik. Vladimir Putin, Donald Trump, Victor Orbán, Jarosław Kaczyński. Kõik autoritaarsete kalduvustega riigijuhid on rünnanud meediat loosungi all, et puhastavad seda korruptsioonist. 

Nendel põhjustel on ta väga ettevaatlik nimetamast korruptiivseks ajakirjandust, mis Kadastiku silmis moodustab meediast vaid väikse osa. Sellest hoolimata tuleb teemaga tegeleda, sest täna peab ajakirjandus olema usaldusväärsem ja puhtam kui kunagi varem.

Kui keegi tõstab üles korruptsioonivastase võitluse lipu, siis maksab alati küsida, kelle huvides ta seda teeb, lisas Lang. Aga millist väljendit peaks korruptsiooni asemel kasutama, kui rahvusringhäälingus näidatakse sisu pähe reklaami? 

Kadastik vastas, et üldiselt saab sellise tegevuse kohta kasutada sõna manipulatsioon, aga ta ei hakka seda konkreetsetele kanalitele külge kleepima. Manipulatsioon tähendab, et keegi soovib midagi saada ning ajab seda läbi ajakirjanduse. Ajakirjandusel võib olla keeruline avalikku huvi välja selekteerida, sest väga tihti avalik ja kellegi kommertshuvi osaliselt kattuvad. Igat juhtumit peab eraldi analüüsima ning seda peaks tegema toimetused enda sees iga päev. 

Oma positsiooni ärakasutamine tekib siis, kui on käes võim. Kui ühel inimesel on suur võim, siis on suur oht, et kogu organisatsioon korrumpeerub. Teiseks ohuks on vaesus, kui riigil on võimalik sekkuda ajakirjandusvabadusse. 

Tagasi üles