:format(webp)/nginx/o/2019/12/02/12782344t1hbf86.jpg)
Homme avaldatakse uued PISA ehk OECD rahvusvahelise õppimise uuringu tulemused. Neli eelmist korda, mil Eesti uuringus osales, näitasid meie õpilaste silmapaistvalt häid oskusi ning tõenäoliselt võime kõrget kohta rahvusvahelises pingerivis oodata ka tänavu. Ometi on meie hariduse tulemusnäitajates üks oluline, kuid seni suhteliselt vähe kajastatud vastuolu, millest PISA-edu üle põhjendatult rõõmustades ei tohiks mööda vaadata, kirjutab Noored Kooli programmi kogukonnajuht Sandra Fomotškin.
PISA uuringut koordineeriva Innove teatel näitavad testi tulemused 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks ehk seda, kui võimekad on õpilased koolis omandatud teadmisi ja oskuseid tegelikus elus rakendama. Kuna Eesti õpilaste tulemused on iga korraga paranenud ning 2015. aastal loodusteadustele keskendunud uuringus jõudsime nii Euroopa kui maailma absoluutsesse tippu, võiks eeldada, et meie noored on võrreldes eakaaslastega teistes riikides kõige paremini eluks ette valmistatud. Samal ajal näitavad haridusministeeriumi iga-aastased andmed, et iga viies täna Eestis põhikooli lõpetav noor jääb põhiharidusega. Kuidas on nii, et maailma parimate oskustega õpilastest koguni viiendikule käib keskhariduse omandamine üle jõu?
:format(webp)/nginx/o/2019/12/02/12782344t1hbf86.jpg)