Pankadelt ei tulnud e-residentsuse projektile toetust, sest nemad teadsid, kui suur rahapesuprobleem neil on ning sellepärast ei saanud nad palju kontosid välismaalastele enam avada. Aga e-residentidele seatud piirangud raha liigutamiseks tähendavad, et rahapesu oht on väike, ütles Taavi Kotka Kuku raadio saates «Nädala tegija».

«Täna oleme alles e-residentsuse teekonna alguses, nii et mine tea, millest me siin viie aasta pärast räägime,» kirjeldas Taavi Kotka, et viis aastat tagasi avalikkusele tutvustatud e-residentsuse projekt ei ole veel kindlasti valmis. 

Kas e-residentsuse idee ei saanud negatiivset vastukaja, sest kes sellest aru said, arvasid, et see on äge idee ja teised ei saanudki aru, küsis saatejuht Ulla Länts. Kotka naeris vastu, et kui aus olla, siis keegi ei saanudki aru, mida Ruth Annus ja majandusministeerium olid ette valmistanud.

Kohalike puhul mängis rolli asjaolu, et see toode pole kunagi olnud eestlastele mõeldud. Välismaalastele oleks digitaalse kodakondsuse mõiste rohkem öelnud, sest e-residentsusest ei saa keegi hoobilt aru, mida see endast kujutab. Seda mõistet aga ei saa nad kasutada, sest sisuliselt pole digitaalne kodakondsus täpne. 

«Täna loeme rahapesu miljardeid ja mõtleme, et oleks me seda teadnud, võib-olla poleks teinudki.»

«Selleks, et Eestis asjad liikuma hakkaks, tuleb raputada seda seltskonda ning pärast võtta süü enda peale, et jah, võib-olla ei tule kümmet miljonit,» kirjeldas Kotka, kuidas arenguplaani sai e-residentide eesmärgiks pandud Eesti rahvaarvu mitmekordselt ületav number. «Aga vähemalt pandi tähele. Kui kirjutasin viis tuhat, ei pannud keegi.»

Kotka pidi tõdema, et e-residentsuse programm sattus pankade toe saamiseks halba aega. «2014.-2015. aastal Eesti pangad juba teadsid, millise sõna otses mõttes, vabandust, aga p*** sees nad olid. Kui suur tegelikult oli nende rahapesuprobleem. Seetõttu oli ka arusaam, et välismaalastest pangaklientide osakaalu palju suurendada ei saa. Samal ajal nad ei saanud meile rääkida, selle informatsiooniga tuldi mitu aastat hiljem välja. Täna loeme miljardeid ja mõtleme, et oleks me seda teadnud, võib-olla poleks teinudki. See oli meile suur šokk, kui Eesti pangandus ütles, et nad ei toeta meid.» 

E-residentsuse programmi päästis Euroopa Liidu uus regulatsioon, mis võimaldas uut tüüpi finantsasutustel turule tulla. E-resident ei vaja laenu, vaid kontot ehk raha liigutamise võimalust. Eesti pankade asemel tulid appi sakslased ja soomlased ning Kotka silmis võib juba rääkida mitte Eesti projektidest, vaid regionaalsest projektist. 

Kotka ei pea e-residentide võimalikku rahapesu suureks probleemiks. Ta põhjendab, et e-residendil on täna limiidid, mis summades ta saab raha üle kanda või kontolt välja võtta ja tema tegevusest jäävad maja selged jäljed. See pole võrreldav olukorraga, kus pangas on terve osakond, mis raha Venemaalt välja pumpab. «[E-residendi programmi] kaudu raha pesemine võtaks väga kaua aega. Maailmas on lihtsamaid viise.»

Ruth Annus rõhutas, et e-residentsus pole õigus, mida seitsmel miljardil inimesel on võimalik saada, vaid ikkagi hüve ning riigil on väga suur otsustusõigus, milliseid inimesi ta e-residendiks tahab. Taustakontroll on täpselt samasugune kui füüsiliste residentide puhul. Täna on umbes 1 protsent taotlejaid, kelle taotlust menetlusse ei võetagi. 

Kotka lisas juurde, et hüve tähendab seda, et kui e-resident käitub halvasti, siis me võime talt päevapealt staatuse ära võtta. Annus täpsustas, et riik ei saa teha meelevaldseid otsuseid, aga e-residendile ei pea otsust põhjendama.